OTSE: Rõivas riigieelarvet üle andes: jätkame vastutuskindlal kursil
Peaminister Taavi Rõivas ütles riigikogule 2016. aasta riigieelarvet üle andes, et tegemist on läbimõeldud ja vastutustundliku eelarvega, mis tagab Eesti julgeoleku, aitab kaasa sissetulekute kasvule ja suurendab heaolu lastest kõige väärikamateni.
Peaminister ütles oma kõne sissejuhatuses, et Eestist võiks saada riik, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on nii sotsiaalselt paindlikum kui tehnoloogiliselt dünaamilisem. “Riik, mis on hästi kaitstud ja majanduslikult edukas, avatud ja erinevusi salliv, võrdseid võimalusi tagav ja perekonda väärtustav,” ütles Rõivas.
Ta selgitas, et kui aasta tagasi muutus meie julgeolekukeskkond, siis nüüd aasta hiljem on lisandunud veel uusi ohte, mida ignoreerida oleks rumalalt lühinägelik. “Sõda Süürias, konflikt Liibüas, ISISe kui nähtuse tekkimine. Paljusiki just need konfliktikolded on põhjuseks, miks Euroopa seisab silmitsi suurima põgenikekriisiga peale II maailmasõda,” tõi Rõivas näiteid.
Eesti diplomaadid, riigiametnikud ja poliitikud on peaministri sõnul töötanud järjepidevalt läbimõeldud riigikaitse ja tugevate liitlassuhtete nimel ning taganud meile läbi aastate julgeoleku ja kindlustunde. NATO liikmelisuse kõrval on sama oluline kuuluda Euroopa Liitu.
“Euroopalikest väärtustest rääkimine pole korraga enam vaid suusoojaks. Sõnu tuleb kinnitada tegudega. Kriis on paisunud nii suureks, et kogu vastutus ei saa jääda nende riikide õlule, kuhu sõjapõgenikud saabuvad,” ütles Rõivas. “Eesti pole isoleeritud saar, mida mujal toimuv puutumata jätaks. Eesti euroopalik ning väärtuspõhine kohus on kriisi lahendamisse panustada vastutustundlikult ja solidaarselt,” ütles Rõivas.
Peaminister rõhutas, et euroopalikud väärtused on osa meie identiteedist. “Meil on isiku- ja sõnavabadus, me mõistame ja peame teineteisest lugu, me arutleme, argumenteerime ning vastutame oma sõnade ja tegude eest,” loetles Rõivas ning rõhutas, et Eestis ei ole ega saa olema kohta ebaaususel või iseenda huvide kehtivatest seadustest kõrgemale tõstmisel. “Mistahes tasandil korruptsioon on tõsiseks ohuks meie väärtustele ja hoop meie riigi alustaladele,” rõhutas peaminister.
Just seetõttu jätkame peaministri hinnangul vastutustundlikult ning järjepidevalt panustamist Eesti riigikaitsesse.
“Ka järgmisel aastal ületab Eesti panus riigikaitsesse kahte protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele katame kulud, mis on seotud Eestis viibivate NATO liitlaste pideva kohalolu ja NATO nähtava heidutuse tugevdamisega,” ütles Rõivas.
Niisama oluline kui sõjaline kaitse, on peaministri sõnul riigisisene turvalisus. “Lisaks Eesti ja Venemaa vahelisse piiri väljaehitamisele, investeerime ka väljaõppevõimaluste parendamisse, tugevdame kiirreageerimise võimekust ning uuendame sisejulgeolekutöötajate varustust. Me teeme kõik selleks, et meie riigi sisejulgeolekut tagavate inimeste töötingimused oleksid motiveerivad,” ütles Rõivas.
Peaministri sõnul peab riik ettevõtjatele looma majanduskasvu toetava keskkonna, sest üksnes majanduskasv tagab heaolu ja sissetulekute püsiva suurenemise. “Kuigi Euroala riikide võrdluses kasvab Eesti majandus küll kiiresti, on mõni protsent kasvu on Eesti jaoks liiga vähe,”ütles Rõivas.
Peaministri sõnul langetatakse kasvu kiirendamiseks tööjõumakse ning panustatakse tootlikkuse, ekspordi ning investeeringute suurendamisse. Lähiaastatel langetatakse sotsiaalmaksu ning selleks, et inimesed elaksid kauem ja tervemalt, jätkatakse pahede maksustamist läbi alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrade suurendamise.
Peaministri sõnul aitab majanduskasvule kaasa ka see, kui riik ei pane ettevõtete õlule asjata halduskoormust. “Valitsus toetab ettevõtteid uute tehnoloogiate ja materjalide kasutuselevõtul. Me aitame neid, kes arendavad suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid koostöös ülikoolide ja teadusasutustega,” ütles Rõivas ning lisas, et valitsus näeb suurt pilti ja tähtsustab haridust.
“Seetõttu oleme kokku leppinud õpetajate palga tõstmises 120 protsendini Eesti keskmisest ning loome eeldused, et teadlastel ja inseneridel oleks kindel järelkasv,” lisas Rõivas.
Valitsusel peab aga lisaks prioriteetidele olema ka paindlikkus reageerida muutunud oludele. “Vabariigi Valitsus on solidaarne kriisiga võitlevate Eesti põllumeestega ja suunab järgmisel aastal põllumajanduse ja maaelu arendamisse kokku 144,8 miljonit eurot.”
Vastutustundlikust eelarvest rääkides ütles Rõivas, et Eesti riigi tööealine elanikkond väheneb ja seetõttu ei saa ka riigilt palka saavate töötajate arv suureneda. “Vähendame 2016. aastal riigiteenistujate hulka, tsentraliseerime tugiteenuseid, võtame senisest suuremas ulatuses kasutusele e-teenuseid ja vähendame valitsemisalade majandamiskulusid keskmiselt 3 protsendi ulatuses,” rääkis peaminister ning selgitas, et säästetud raha suunatakse nende ametite palgafondi, kelle sissetuleku ja heaolu tõus teenib meie kõigi huve.
“Tuleval aastal suureneb õpetajate, kultuuritöötajate, sisejulgeoleku ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafond 4 protsenti, millele lisandub kogu efetiivsuse kasvust saavutatav sääst,” ütles Rõivas eelarvet üle andes.
Peaminister ütles oma kõnes, et kuna registreeritud tööpuudus on langenud 4 protsenti ja meil on üle Eesti tuhandeid täitmata töökohtasid, on see parim võimalik aeg viia ellu 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform.
“Seni kõrvale jäänud inimeste tööleaitamine teeb Eesti mitmes mõttes tervemaks,” ütles Rõivas ning lisas, et kuigi tööpuudus Eestis väheneb ning palgad kasvavad, on ka neid, kes vajavad riigilt tuge.
“Riigikogule üleantav eelarve parandab perede toimetulekut ja annab suurema kindluse homse päeva ees ka väiksema sissetulekuga ning eakatele inimestele,” ütles Rõivas.
Jaanuaris tõuseb esimese ja teise lapse toetus 50 euroni. Lisaks kahekordistab valitsus lasterikaste perede kodutoetusi, investeerib täiendavate lapsehoiukohtade loomisesse ja puuetega laste hoiuteenuse pakkumisse.
Maksuvaba tulu tõuseb 170 eurole. Väiksema sissetulekuga inimestel tekib uuel aastal võimalus saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks.
Rõivase sõnul ei unusta valitsus neid, kes on Eesti elu edendamisse oma tööga panustanud. “Keskmine vanaduspension tõuseb 5,7 protsendi võrra 375 eurolt 395 euroni ning on ka tulevikus maksuvaba,” ütles Rõivas.
Järgmise aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot suurem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti.
Tulusid laekub riigieelarvesse kokku 8,8 miljardi euro eest, mida on 2,4 protsenti rohkem kui aasta varem.
