„Heidutus on kõige tõhusam vastus hübriidsõjale, seetõttu vajame me tugevat liitlaste kohalolu siin NATO idatiival,“ ütles Hanso. „Me peame seetõttu jätkuvalt täiustama liitlasvägede valmisoleku ja reageerimiskiiruse kasvu, samuti täiustama luure- ja eelhoiatusvõimeid.“

Hanso tuletas meelde, et Eesti on alates taasiseseisvumisest olnud pidevalt Venemaa hübriidse rünnaku all, kas siis kaubanduse, energia, informatsioonilise või mõne muu survevahendi kaudu.

„Me oleme seetõttu õppinud keskenduma eesmärkidele ning olema paindlikud,“ ütles Hanso. „Meie eduka vastuseismise aluseks on olnud toimiv demokraatlik ühiskond, õigusriik ja tugev kodanikkond.“

Hanso sõnul on tänasel päeval suurimaks väljakutseks ühiste väärtuste ja solidaarsuse hoidmine ning püsimine ühtsena.

„Täna me peame otsustama, kas unustame ära senini kehtinud rahvusvahelise korra või me aitame Ukrainat võitluses agressiooni ja annektsiooni vastu,“ ütles Hanso. „Me peame otsustama, kas me tahame minna tagasi mõjusfääride ja sõjaliste vahenditega kiusamise aega või me ütleme, et seda ei saa juhtuda. Kui me peame tähtsaks meie ühiseid väärtusi, siis me peame tegutsema.“

Täna Tallinnas peetav iga-aastane Balti Kaitsekonverents kannab pealkirja „Kes kardab hübriidsõda?“ ning keskendub seoses Ukraina sündmustega aktuaalseks saanud nn hübriidsõja temaatikale.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ja Kaitseministeeriumi korraldataval konverentsil ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) käsitlevad esinejad muuhulgas tänast julgeoleku ohupilti, hübriidtaktikate kasutamisel tekkivaid väljakutseid ning võimalikke vastuseid hübriidsõja nii sõjalistele kui ka mittesõjalistele elementidele.

Konverentsil osaleb üle 200 eksperdi nii Läänemere regioonist kui ka kaugemalt. Esinejate hulgas on Hollandi kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert, NATO erioperatsioonide väejuhatuse ülem kindralleitnant Marshall Webb ning eelmine NATO sõjalise komitee esimees erukindral Knud Bartels.

Balti Kaitsekonverentsi korraldatakse üheksandat aastat. Konverentsi eesmärgiks on võimaldada Eesti ja teiste meie regiooni riikide kaitsevaldkonna ekspertidel arutada liitlas- ja partnerriikide kolleegidega aktuaalsetel kaitse- ja julgeolekuvaldkonna teemadel.