Julian Assange vabaneb aegumise tõttu Rootsis osast seksuaalkuriteo kahtlustustest

Infolekitamisportaali WikiLeaks asutaja Julian Assange on vabanemas Rootsis esitatud seksuaalkuriteokahtlustest. Juurdlus on kestnud viis aastat ja nüüd on osa väidetavatest kuritegudest aegumas.

Assange'i kahtlustatakse Rootsis vägistamises, seksuaalses ahistamises ja suguühtesse sundimises. Kahtlustuste järgi pani Assange kuriteod toime 2010. aastal Stockholmis. Kannatanuteks on kaks naist, vahendab Helsingin Sanomat.

Esimesed kahtlustatavatest kuritegudest aeguvad täna, neljapäeval ja üks järgmise nädala teisipäeval. Kehtima jääb veel vägistamiskahtlus, mis aegub alles 2020. aastal.

Edaspidi on kannatanu rollis vaid üks naistest.

„Tunded on vastuolulised. Ühelt poolt oleks kannatanu soovinud, et Assange peaks kohtu ees oma tegudest aru andma. Teiselt poolt tahab ta kõige selle selja taha jätta,“ ütles ühe naise advokaat Claes Borgström uudisteagentuurile TT.

Üks keskseid tüliküsimusi Assange'i juhtumi puhul on olnud see, kas ta oleks tulnud üle kuulata Londonis. Assange on elanud 2012. aastast sealses Ecuadori saatkonnas, sest Ecuador andis talle varjupaiga.

Assange on öelnud, et kardab oma WikiLeaksi lekkeid puudutavate uuringute tõttu väljaandmist USA-le. Rootsil on USA-ga väljaandmisleping. Seetõttu ei ole õnnestunud Assange'i Rootsi ülekuulamisele tuua ning prokurör ei ole erinevate põhjendustega Londonisse sõitnud.

Hiljuti teatas prokurör siiski, et üritab ülekuulamised Londonis läbi viia ja Assange on sellesse positiivselt suhtunud. Seda pole seni toimunud Rootsi ja Ecuadori erimeelsuste tõttu.

Assange'i advokaat Thomas Olsson leiab, et aeguvad kahtlustused poleks kunagi süüdistuse esitamiseni viinud.

„Meie arusaam on, et see juurdlus oleks tulnud lõpetada juba kaua aega tagasi, sest tõendeid on vähe. Seetõttu on kahetsusväärne, et on tulnud oodata kahtlustuste aegumist,“ ütles Olsson TT-le.

Prokurör peaks neljapäeval täpsemalt teada andma, kuidas Assange'i juhtumiga edasi talitatakse.