ANALÜÜS: Rassism, vägistamine, kuritegevus. Vaata, milliste sõnadega kirjeldatakse pagulaste Eestisse tulekuga kaasnevaid probleeme!

Delfi ja Eesti Päevaleht viisid läbi mahuka lugejaküsitluse, mille terviklik kokkuvõte ilmub uuel nädalal. Kuid juba enne seda tasub vaadata näiteks ühe küsimuse vastuseid, kus inimesed said ise kirjutada, mis nende arvates võib pagulaste tulekuga enim probleeme tekitada. Tegime sisuanalüüsi, vaadates eri sõnade esinemistihedust inimeste vastustes.

Eestikeelsele ankeedile vastas kokku 10 317 inimest ning vabale küsimusele: "Mis võib teie arvates põgenike Eestisse tuleku puhul kõige rohkem probleeme tekitada? Kui vastasid eelmisele küsimusele vastuseks "muu", siis palun nimeta peamine põhjus!" vastas 1298 inimest.

Eelnevas küsimused olid pakutud ette juba variandid:
Teistsugused eluviisid
Erinev kultuuritaust
Põgenikud ei oska eesti keelt
Neil on teine usk
Neil on madal haridustase
Nad on vaesed
Neil on teine nahavärv 
Midagi ei häiriks
Ei oska öelda
Muu

Sellele loetelule lisatakse enim kõikvõimalike seoseid kuritegevusega, kasutades sõnu "vägivald", "vargused", "vägistamised". Mõned näited vastustest:

"Varastavad, vägivallatsevad ja vägistavad."

"Olmevargused, sest neil pole endal mitte midagi - oo näe! aiatool, täpselt sellist ongi kööki mulle vaja."

"Nad varastavad, panevad narkot. nad saavad toetusi, mis on suuremad kui meie vaestele makstavad toetused. nad hakkavad tapma ja röövima. nad hakkavad toetama terrorismi."

Ka ollakse üsna veendunud, et tegu on laiskade inimestega, kellel puudub harjumus ja oskus või tahe töötada. Probleem sellest, et inimesed ei asu tööle, vaid rihivad toetuste saamisele ja eestlaste kulul elamisele, näib olevat isegi suurem mure keele pärast. Sõna "töö" esines vastutes 303 korda, sõna "keel" vaid 51 korda.

"Osad on laisad ja neil pole tööharjumust, kuna kultuuritase on erinev - seda on SOOMES näha"

"Olen töötanud Rootsis kõrvuti Kosovo albaanlastega ja tõepoolest, neil on teistsugune mentaliteet, nende kõrval ei tahaks ükski eestlane ei elada ega töötada."

"Aafrikast sisserändajad ei hakka tööd tegema, sest nad ei viitsi, ei oska ja taha. Sots. toetus aitab neid selles"

Kuigi eelnevas valikus olid mõisted antud, pidasid inimesed vajalikuks veelkord üle rõhutada ka valikvastustes olnud erinevat kultuuri ja kultuuritausta - sõna "kultuur" kasutati 145 korral, sõna "usk" 65-l korral, sõna "islam" 39-korral.

"Täpsustaks kultuuritausta: tolerants on meie, valgete eurooplaste, mõiste. Nemad ei tea tolerantsist midagi"

Ka tekib tugev meie - nemad vastandumine; kõike Eesti, eestluse, riigi, kodu ja kodumaaga kirjutatakse samuti korduvalt.

Levinud oli ka sõna "rass" ja "rassism". Kuid oluliselt enam kui näiteks seisukohad, kus nõustuti Kristiina Ojulandi väljaütlemisega ohust rasside segunemisel, kasutati sõna hoopis teises kontekstis. Väga paljud 85-st sõna "rass" kasutajatest tõi suurima pagulaste Eestisse tulekuna välja eestlaste hoiaku.

Mõned näited:

"Eestis on suurem osa elanikkonnast rassistid"

"paljude eestlaste eelarvamuslik suhtumine teisest rassist inimestesse"

"eestlased muutuksid järsku kõik rassistideks, mida ennem nii tunda ei olnud."

"Rassistlikud eestlased, kes on millegi pärast nii tugevalt vastu sellele"

Vaata graafikust lähemalt valikut tekstides enimesinenud sõnu!