Linnavolikogule oma tegevusaruande esitanud Tallinna ombudsman Jüri Kaljuvee soovitas täiendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust sättega ombudsmani ametikoha moodustamise ning tema õiguste ja kohustuste kohta.

Alates juunist 2012, kui Tallinna ombudsman alustas tööd, on tema poole pöördutud vastuvõtul või kirjalikus vormis kokku üle tuhande korra, lisaks on sadu pöördumisi telefonitsi.

Pöördumiste ampluaa on Kaljuvee sõnul olnud üsna lai - kaebustest naaberkorteri elaniku ja korteriühistu juhatuse peale kuni kaebusteni riigikohtu lahendite peale.

Ombudsman on tuvastanud ametiasutuste ja ametnike ebapädevat tegutsemist või tegevusetust, ebatõhusaid meetodeid, tähtaegade rikkumisega haldusmenetlusi kodanike avalduste lahendamisel. Üldjuhul on puudused kõrvaldatud.

Menetluse käigus ilmnenud asjaolude põhjal on ombudsmanil õigus anda kirjalik hinnang, kuid sanktsioonide rakendamise õigust tal endal ei ole. Samas on ombudsmanil õiguslik ootus saada linnaametitelt ja -ametnikelt argumenteeritud vastuseid tehtud ettepanekutele, soovitustele ja märgukirjadele.

"Kehtivate õigusaktidega linna ombudsmanile antud raamistik kodanike õiguste ja vabaduste kaitsel on suhteliselt kitsas," resümeeris Kaljuvee.

Ta tõi võrdluseks, et mitmes riigis, kus regionaalsete ombudsmanide tegevuspraktika on oluliselt pikem kui Tallinnas, on ombudsmanil õigus algatada distsiplinaarmenetlust ametiisiku suhtes, kes on süüdi kodanike põhiõiguste või vabaduste rikkumises.

Mõjukust kitsendab Kaljuvee hinnangul ka asjaolu, et ombudsmani ametikoht, mis algselt kuulus juhtide hulka, muutus läinud suvest tippspetsialistiks.

Samas toonitab ombudsmani kõrget õiguslikku staatust ja sõltumatust täitevvõimust see, et ta määratakse ametisse kohaliku esindusorgani poolt, mis ei kehti aga munitsipaalasutuste peaspetsialistide kohta, märkis Kaljuvee. Niisugune olukord pole ta sõnul kooskõlas ka Euroopa hea halduse tavaga.