Toidupoe kassapidaja: inimesi tasub usaldada ja aidata!

Töötan toidukaupluse kassas ning üleeile puutusin kokku eriliselt tänuliku naiskliendiga. Nimelt jäi keskealisel naisel oma ostust puudu üheksa senti, aga soovitud kaupa oli tal väga vaja. Klient lubas, et toob puuduva raha mulle poole tunni jooksul ära. Kas ta seda ka tegi ja mis edasi sai?

Reeglina ei tohi kassatöötaja klientidele mingeid suuremaid mööndusi teha. Sama teema oli ka minu kliendiga, kelle arvest puudujääva summa oleksin mina ise õhtul oma taskust kinni maksnud. Temale erandit tehes kaalusin peas kiirelt, mis summani ma oleks sellise möönduse tegemisel valmis minema. Ilmselgelt üle eurose arve puudujäägi puhul peaksin siiski käsi laiutama, kuna just see summa on arvestatud kassapidaja veapiiriks päeva jooksul.

Raha tagasi tuua lubanud proua aga ilmuski juba kakskümmend minutit hiljem uuesti minu juurde. Tuli vaikselt minu kassasse ning sõnas: "Teie tegu näitab, et peate inimest rahast olulisemaks!" Naine ulatas mulle puudujäänud sendid ning lahkus. Olles saanud kinnitust, et võimaluse piires ikkagi inimesed aitavad ja tahavad usaldada kaaskodanikke.

Olen sarnase olukorra ees olnud ise kliendina poes järjekorras seistes. Oli kuu lõpp ning minu ees järjekorras seisval pereemal jäi raha puudu, et lisaks muule söögikraamile osta jahu ja suhkrut. Vahtisin tookord rumala näoga pealt ja olin oma mõtetes. Alles hiljem tulin selle peale, et oleksin ju ise võinud need söögiasjad sellele naisele välja osta. Mind hoidis tagasi aga hirm, et äkki naine vihastab või solvub minu teo peale. Kes tahaks end vaese ja abituna tunda ning teise almust vastu võtta?

Varasemalt olen julgenud raha juurde pakkuda ühele lapsele, kel kommide eest tasudes veidi puudu jäi. Õnneks laps ära ei hirmunud ja minuga riidlema ei hakanud, vaid tänas viisakalt. Eks piir aitamise ja oma raha pealesurumise vahel ole ebamäärane ja iga kord ei pruugi abivajaja isegi tahta kõrvalist abi. Sellest hoolimata võib alati seda pakkuda, kui on võimalik ja julgust jagub.