Lugeja: pidin oksele hakkama, kui kaks haisvat ja tilkuvat kodutut trammi pehmetele istmetele maandusid
Kui Härra suutis (peale lühikest, aga originaalset spurti ootepaviljoni pingilt trammini) ennast enam-vähem normaalselt järskudest astmetest üles vinnata, siis Daamil läks selles osas kehvemini. Olles hinnanud pisut valesti enda jala ja trammi alumise astme omavahelist asukohta, kukkus ta
trammiustest sisse ja seoses sellega õnneks mitte trammi alla. Kahjuks lõppesid samal hetkel jõuvarud ja koordinatsioon ning astmetest ülesronimine osutus liiga suureks väljakutseks. Et lugu huvitavam saaks, sulges trammijuht samal ajal uksed, jättes Daami ühe jala varbad välisõhu
kätte. Trammijuhti, muuseas, milleski süüdistada ei maksaks. Daam oli enamuses ikkagi trammis ning kogu tegevus toimus trammi tagumise ukse juures, millest on trammijuhil oluliselt kehvem ülevaade kui näiteks esimesest uksest.
Igatahes nägi koos Daamiga sisenenud Härra Daami kimbatust ja tõttas talle appi. Umbes samal hetkel olin teinud otsuse paikneda trammis ümber trammi esiosa suunas, sest Härra ja Daami isikutele ladestunud kehavedelike "hurmav aroom" hakkas nende vahetust ümbrusest ebameeldivalt kaugenema. Kahjuks oli ajastus pisut halb.
Nimelt astusin täpselt ette ülima rüütellikkuse seisundi saavutanud Härrale, kui ta jättis Daami verbaalse julgustamise ja asus füüsilistele tegudele. Hetke pärast olin Hädas Daami ja teda innukalt trammi pikitelje suunas hiivava rüütelliku Härra vahel. Seal veetsin selle päeva
meeldejäävaimad viis sekundit, sest kaasas olnud kott ja värskelt liikuma hakanud tramm sundisid mind keskenduma tasakaalule ning mitte edasiliikumisele. Ühtlasi olin olukorras, kus mul polnud võimalik kusagilt kinni hoida. Seda, kusjuures, nii objektiivsetel (minu ja lähima käsipuu
vahel oli osa rüütellikust Härrast) kui ka subjektiivsetel (ei Härra ega Daam ei tundunud kinni hoidmiseks hügieenilises mõttes hea alternatiivina) põhjustel.
Uhkusega ütlen siinkohal, et ma isegi ei oksendanud. Kuigi tahtmine oli sellel hetkel suur ja seltskond sobiv.
Lõpuks lahenes kogu olukord siiski õnnelikult – Härra toimetas Daami kõvadelt trammiastmetelt pehmest riidest istmele. Vahepeal üritas küll sekkuda üks sportliku välimusega noormees, kes püüdis Härrale esialgu sõbralikult ja hiljem tungivalt selgeks teha, mis võib juhtuda, kui Härra ja Daam ja kehavedelikud riidest istme peale istuvad, aga teda eriti ei kuulatud. Ka siis mitte, kui ta paar korda vilunud liigutustega Härra habet kohendas.
