Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate miinimumpalk tõuseb 1. jaanuarist 800 eurolt 900 eurole, kusjuures iga täistööajaga töötava õpetaja ametikoha kohta antakse omavalitsustele ja erakoolide omanikele toetust keskmiselt 1080-eurose brutopalga maksmiseks.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste alusel makstakse edaspidi koolipidajatele koolilõunatoetust ka ligi 22 000 gümnaasiumiõpilasele, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Väikelastele lapsehoiteenus

Uuest aastast saavad leevendust lasteaiajärjekordade probleemid, sest rakenduvad koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused, mille järgi võib omavalitsus lapsevanema soovil ja nõusolekul võimaldada 1,5–3-aastastele lastele lasteaiakoha asemel ka lapsehoiuteenust.

Laste arengu ning turvalisuse tagamiseks lasteaias on nüüd seaduses sätestatud õpetaja või õpetaja abi ning laste suhtarvud rühmas.

135-eurone vajaduspõhine toetus

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus täieneb uue õppetoetuse liigiga – lisandub vajaduspõhine eritoetus ning vajaduspõhise õppetoetuse senised taotlemistingimused muutuvad paindlikumaks.

Vajaduspõhine eritoetus võimaldab maksta üliõpilastele, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on järsult halvenenud, toetust 135 eurot kuus. Samuti muutuvad vajaduspõhise õppetoetuse tingimused üliõpilastele soodsamaks. Kui seni oli õppetoetuse saamise üheks tingimuseks õppekava täitmine semestris 100 protsendi ulatuses, siis uuest aastast on võimalik toetust taotleda ka neil, kes täidavad õppekava vähemalt 75 protsenti.

1. jaanuarist jõustuvad ka ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatused, mille kohaselt sõlmitakse kõrgkoolide akadeemilise personali ning teadustöötajatega edaspidi üldjuhul tähtajatud töölepingud, mis suurendab töötajate ametikindlust. Seni sõlmiti kuni viieaastasi tähtajalisi töölepinguid.

Samas pannakse seadusemuudatustega teadusasutustele ja kõrgkoolidele kohustus teadustöötajaid ning õppejõude vähemalt kord viie tööaasta jooksul atesteerida.