Madli Kullaste: miks on Keskerakonna valijad erakonnale truud?
Eelmistele Riigikogu valimistele järgnenud valijaküsitlusest selgus, et Eesti valija ei ole eriti erakonnatruu. Tervelt kolmandik valijatest otsustas teistsuguse partei kasuks kui üle-eelmistel valimistel. Näiteks kaotasid sotsiaaldemokraatidele oma valijaid nii Reformierakond kui ka Isamaa ja Res Publica liit. Reformierakond aga võitis hulga hääli endistelt üksikkandidaatide või väikeparteide valijatelt.
Olid need meelemuutused tingitud nupuka valija tõsisest kaalutlemisest või siis lihtsalt sellest, et uus kosilane esines kaasahaaravama laulukesega, on raske öelda. Tundub aga, et uuringu põhjal kirjutatud artikli on meie poliitikud läbi lugenud ning omad järeldused teinud: Eesti valijat saab üle võita.
Uute ja põnevate liikmete vastuvõtmine ning senisest täiesti erinevate teemade agendasse võtmine on mõistlik. Kui valija tunneb, et tema huve enam ei esindata, hakkab ta mujale vaatama. Parem on vaadata ise mujale enne, kui seda teeb valija.
Nii on loogiline, et näiteks IRL püüab nüüd madalapalgaliste maksuvabastusega katta sotside ampluaad. Samuti võiks seda öelda Tiina Kangro kampa võtmise hulka, kuigi tema koht valimisnimekirjas ei jäta just muljet, et talle mandaadi saamine oleks erakonna jaoks eriti tähtis.
Sotsiaaldemokraatidel jällegi on aeg näidata, et neil on olemas riigireformiplaan. Suur, mahukas, koostatud spetsialiste kaasates ja puha, aga siiani veel mitte sotside programmi integreeritud. Eks näis, kui palju sotsid Pärnale-Talvele kava tutvustamiseks kampaanias ruumi annavad.
Millega täpselt Reformierakond lõpuks lagedale tuleb, ei ole veel selge – kodulehel on programmi kohta ahvatlevalt kirjas: “Oled lugemas kavandit Reformierakonna eesmärkidest aastateks 2015–2018. Kiida. Laida. Arenda edasi. Stsenaarium on veel kirjutamisel ning osatäitjad valimata.” Väga hea, sinna saad suunata oma rohujuuretasandi-tuhina!
Kas ka Keskerakond uutele tuultele valla on? Tundub, et mitte. Erakonna kodulehelt vaatab vastu novembris valmis nikerdatud loosung “Noorenev Keskerakond” koos piltidega nägusatest noorukitest (Ronald Võrumaalt!), keda mina näen elus esimest korda. Nad on siis kindlasti erakonnas juhtivatel positsioonidel ja hakkavad Eesti elu uueks looma, eks? Khm.
Siiski, Keskerakonnal on teistest erakondadest enim põhjust mitte midagi muuta, sest nende valijad on olnud kõige lojaalsemad. Tervelt 70 protsenti neist tegi eelmistel valimistel samasuguse otsuse kui üle-eelmistel. Kes tahab endale Edgar Savisaare hääli, peab ilmselt lootma jumalikule sekkumisele.
Tore, kui parteid julgevad midagi uut proovida. Tore, kui valija julgeb ka. Ega erakond pole spordimeeskond, keda on uhkuse asi ilmtingimata alati toetada, värvid näos, isegi kui nad parasjagu omaenda jalgade otsa koperdavad. Sellega kaasneb ainult oht, et kui parteid üritavad suure õhinaga uute sihtgruppide poolehoidu võita, siis katavad nad poliitilise maastiku ühtlase maailmavaatetu lägaga. Ja pärast valimisi kaabitakse see maha ja minnakse vanaviisi edasi.
Kui tunned, et pead valima varasemast teisiti, hinda oma lemmikagenda või -kandidaadi võimet uues veidras (võib-olla ka vaenulikus) keskkonnas ellu jääda. Usud, et ta suudab end kehtestada ja erakonna sisekliimas midagi muuta? Jah? Hästi! Kui aga leiad end muretsemast, mis su lemmikust küll pärast valimisi saab, ei tasu talle panustada.
