Lugeja: mul on röökiv vajadus kuulda toredate Eesti venelaste käest, et neile meeldib siin elada ja nad on meiega solidaarsed!

Vahel on lihtsam kirjutada kui hoida seda kõike enda sees – neid emotsioone ja kõhklusi. Niisiis ma kirjutan. Kirjutan puhtalt selleks, et lugeda hiljem neid kommentaare, mis peaks olema vastuseks minu sisetundele. Nimelt olen ma juba pikalt juurelnud olukorra üle maailmas, Eestis, Ukrainas.

Pole vist kellelegi üllatuseks, et terve maailm ei suuda toime tulla oma tunnetega seoses Venemaaga, selle riigi riigipea ning strateegiatega. Tõesti, ma tunnen, et minus on kasvanud kirjeldamatu viha. Selline viha, mis pimestab ning selle viha kasvades saab minust ka samasugune olend nagu see, keda ma vihkama olen hakanud.

Ma pole iial olnud rassist ega ksenofoob. Vanuses umbes 15-17 suhtlesin ma peaaegu ainult vene rahvusest noortega. Väga vahvad ning sõbralikud inimesed. Jah, temperamentsemad kui eestlased, kuid head inimesed. Ma ei kuulnud kunagi, et nad ei armastaks eestlasi, või et nad põlgaks kedagi tema rahvuse pärast. Kambas oli meil umbes 15 inimest ning me olime oma sõbrannaga ainsad eestlased. Ma ei sattunud juhuslikult kokku mõne sõbraliku indiviidiga vaid terve hulga toredate ning sõbralike inimestega.

Enam ma neist kahjuks eriti midagi ei tea. Tõesti kahjuks, sest mul on röökiv vajadus kuulda mõne hea ning toreda vene rahvusest inimese suust, et talle meeldib siin elada, et ta on tänulik selle eest, mida see riik talle pakkunud on ning tänulik selle maa põliselanikele selle eest, et tegelikult pole teda kunagi tema rahvuse pärast diskrimineeritud.

Hädasti oleks vaja kuulda, et kõik selle rahvuse esindajad ei ole sellised, nagu viimastel aegadel televiisoris näeb ja meedias loeb. Ma ei tea, kes või mis on selles süüdi, kuid kaamerate ette on sattunud neil ärevatel aegadel vaid kindla suhtumisega vene rahvusest inimesed. Meie endi kaaskodanikud – inimesed, kellega me elame külg külje kõrval – meie trepikoja naabrid väljendavad meedias suhtumist, et nemad seisavad emakese Venemaa eest ja et eestlased kiusavad neid.

Tehke mis tahate, aga ma ei usu, et meie Eesti venelased on kõik sellised. Ma keeldun uskumast, et minu endised sõbrad ja tuttavad on reeturid. Palun, keegi kusagil, tehke häält ja päästke meie järgmine ja ülejärgmine generatsioon sellest arvamusest, et kõik venelased on ühesugused ning lööks meile noa selga, kui vajadus tekib!

Meie kõigi vene rahvusest sõprade, äripartnerite, poemüüjate ja turumuttide maine on vaja päästa! Need vene rahvusest inimesed, kel puudub hääletoru, mille abil kuulutada, et nad ei ole meie vaenlased, vaid taunivad seda kõike, mis toimub, samamoodi nagu meie ning loodavad südamest, et Eesti jääb Eestiks ning mitte keegi ei ohusta seda väikest, rahulikku ning turvalist riiki – hädasti oleks vaja neid kuulda ja kuulata!