Eeldasingi, et naaber oli oma vastulause mulle postkasti poetanud, kuid ümbrikust potsatas välja hoopis mingit sorti lunastust pakkuv raamatuke.

Õue astudes leidsin sama raamatukese ning ümbriku kokkukägardatuna ka tänavalt. Tollel õnnetul kirjasaajal oli kohtutäituri ümbrik anonüümse õnnistegija omaga kokku kleepunud. Keegi oli mõlemad keset autoteed visanud ja minema kõndinud. Nii palju siis meeleparandusest.