Riigikontroll: riik peaks ise andmeid avalikustama, mitte kodanik neid küsima
Andmete avalikkus on aga oluline, sest kui riik muudab oma andmed lihtsalt kättesaadavaks ja töödeldavaks, soosib see nendepõhiste nutikate lahenduste loomist ja IKT arenemist. Ka muudab see valitsemise läbipaistvamaks. Sellest hoolimata mööndakse aruandes, et riigi ind andmetega tegeleda on seni suhteliselt leigena püsinud.
Tuleb välja, et ehkki sama põhimõte andmete avalikustamise kohta kehtis Euroopa Liidus juba enne seda, kui Eesti sellega liitus, pole siiani riik andmete avalikustamisega suuresti kaasa tulnud. Aruandes tõdetakse, et Eesti on riigi kogutud andmete kättesaadavaks tegemises olnud tagasihoidlik ning enamasti avaandmeid ei jagata ega taaskasutata. Ka puudub Eestis puudub põhjalik ülevaade avaandmete ja nende sisu kohta, andmed ise on hajutatud eri infosüsteemidesse ja pahatihti ei saa neid ka taaskasutada. Praegu on avalikkusele kättesaadavad vaid näiteks Maanteeameti ühistranspordi registri andmed, KOVide andmeid sisaldav riigipilv ning riigi rahanduse andmed.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et ehkki plaanide järgi peaksid andmed ka sisuliselt kättesaadavaks muutunud olema juba 2014. aasta lõpuks, siis tegelikkuses võib olukorra paranemist loota alles 2018. aasta lõpuks. Osaliselt on probleem ka selles, et andmete avalikustamine nõutud kujul nõuab uusi lahendusi ning seetõttu ka raha.
Kuigi selleks sai taotleda ELi raha ilmus selleks mõeldud 100 000 euro kasutamiseks Eestist vaid kaheksa taotlust. Riigikontrolli hinnangul näitab see andmevaldajatest asutuste huvipuudust teemaga tegelemise vastu. Seevastu asutuste ring, kellele andmete avaldamise kohustus laieneb, väga suur: ministeeriumid ja nende allasutused, põhiseaduslikud institutsioonid, kohtud, valla- ja linnavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt.
