Eesti eksperdid õpetavad Afganistani päästjatele varingupäästetehnikat
Sel nädalal alustavad Eesti päästevaldkonna eksperdid Afganistani päästjate koolitamist varingupäästetehnika valdkonnas. Eesti Päästemeeskonna otsingu- ja päästerühma liikmed tutvustavad nii teoorias kui praktikas afgaanidele, milliseid päästmise ja päästetööde korraldamise baasvõtteid tuleks kasutada maavärina ja sellest põhjustatud varingute korral.
Eksperdirühma juhi, Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästetööde õppetooli juhataja Vadim Ivanovi sõnul on koolitus oluline Afganistani omapärase maastiku kui ka päästjate vähese võimekuse tõttu ja seda mitte niivõrd varustuse vaid pigem erialaste teadmiste ning varustuse kasutamise osas.
„Afganistan on mägine riik ja erineva magnituudiga maavärinad toimuvad seal üsna tihti.Afganistani Tuletõrje- ja Päästepolitseil napib ka võimekust ja kaasaegseid teadmisi, kuidas inimesi näiteks maavärinate poolt tekitatud varingute alt päästa ja tagajärgede likvideerimise puhul päästetöid korraldada“ selgitab Ivanov.
Eksperdid suundusid Afganistani Eesti Välisministeeriumi rahastatud ja Sisekaitseakadeemia poolt elluviidava projekti „Afganistani sisejulgeolekuasutuste võimekuste tugevdamine“ raames. Varingupäästekursus lõpetab koolituste sarja, mis oli suunatud Afganistani piirivalvepolitsei ja päästjate võimekuse suurendamisele.
Kevadel toimusid projekti raames koolitused Afganistani piirivalvepolitseinikele. Koolitusi viisid läbi Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži ning Politsei- ja Piirivalveameti eksperdid.
Eesti välisministeeriumi rahastatava projekti põhieesmärk on Afganistani sisejulgeolekuasutuste (politsei, piirivalve, tuletõrje-pääste) töötajate professionaalsuse ja juhtimistaseme tõstmine valitud teemadel koolituse metoodika ja materjalide väljatöötamise, koolitajate koolitamise, õppematerjalidega varustamise ja Eesti kogemusega tutvustamise kaudu. Projekt panustab Afganistani Siseministeeriumi 2011-2016 arengustrateegia ja Siseministeeriumi haldusala asutuste arengukavade elluviimisesse. Projekti eelarve on ligi 200 000 EUR.
