"Kui ära sured, siis pääsed Pariisi!" ja teisi pärle lapsesuust

"Palun üks kapsajuurika supp ja üks naerujupp" vastas mulle minu 5-aastane poja omal ajal, kui pärisin, mis me õhtusöögiks teeme.

Lapsed on andekad, selles ei kahtle keegi. Nende ütlemised panevad nii mõnegi täiskasvanu kohmetusest või piinlikkusest punastama, aga ka südamest naerma.

Olen siit-sealt kogunud pärleid lapsesuust:

* Näe, emme, veekana ujub tiigis! (4 a tüdruk tiigil parti nähes)

* Laulatusel ei tohi naerda ega ka ei öelda. (5 a tüdruk)

* Mõnedel vanadel tädidel on habe, aga seda neile öelda ei tohi, sest nad hakkavad reageerima. (6 a tüdruk)

* Kui ära sured, siis pääsed Pariisi. (6 a poiss)

* Keisrilõige on see, kui beebi lõigatakse välja tagavaraväljapääsu kaudu. (6 a tüdruk)

* Kui abiellutakse, siis pannakse üks sõrmus sõrme. Sellepärast saabki abielluda ainult kümne mehega. (6 a tüdruk)

Tõesti, lapsed on otsekohesed ja avatud ning võiksid meile, suurtelegi eeskujuks olla. Mõned vanemad on hakanud päevikut pidama, kui lapsed on veel väiksed, ja nende ütlusi üles kirjutama. Aastaid hiljem on lapsel suur rõõm seda lugeda.

Kas ka lugejatel on meiega jagada pärleid lapsesuust?

Hea lugeja, saada pärlid aadressile [e-mail] või kirjuta kommentaariumisse!