"Alkoholist tingitud vigastused, haigused ja surmad hävitavad meie rahvast ja põhjustavad riigile suuri kulutusi. Euroopas on alkohol teine suurimatest teguritest, põhjustamaks rohkem kui 60 kroonilist haigust otseselt ja lisaks sellele 2010. aastal Euroopas ulatusid alkoholist tekitatud kahjud umbes 155,8 miljardi euroni. Kui te selle seadusega lagedale tulite, kas tehti ka mingisugune analüüs? Kui palju kulutused tervishoidu Eestis suurenevad?" uuris Võsa.

Anvelt vastas, et just see konkreetne seadusesäte tekitas ka korrakaitseseaduse arutamisel palju vastuseisu, aga ometi võeti seadus üksmeelselt vastu ja poolt olid ka Võsa erakonnakaaslased Keskerakonnast.

Võsa nentis seejärel, et 82 protsenti Eesti elanikest on range alkoholipoliitika poolt ja küsis, miks kritiseerib Anvelt Tallinna linna joomarluse piiramise eest.

"Tallinna linnavalitsuse tegevust vaadates mulle tundub, et teatud märkide ülespanemisega ta mitte ei võitle joomarlusega, vaid kutsub üles joomisele, mis ei ole kindlasti korrakaitseseaduse üks eesmärk," vastas Anvelt.

2011. aastal vastuvõetud korrakaitseseadus ja selle aasta kevadel selle seaduse rakendussätted andsid tema sõnul kohalikele omavalitsustele väga selge piiritluse, kus ja mis asjaoludel kohalik omavalitsus võib seadusest laiemaid, määrusega kohaldatavaid keeldusid kasutada.