Sellest teatas esimesena Šveitsi ajaleht Le Matin Dimanche pühapäeval. Ajalehe teatel ei antaks Snowdenit USA-le välja, kui ta paluks Šveitsilt asüüli ja nõustuks olema tunnistaja kriminaaljuurdluses või parlamendijuurdluses. Tsiteeriti Šveitsi peaprokuratuuri esindajat Francesca Maltaurot, kes teatas, et siseministeerium viib läbi mitmesuguseid juurdlusi, mis puudutavad välisriikide erinevaid tegevusi Šveitsis, vahendab Digital Journal.

Väljaanne Der Bund teatas samuti, et peaprokuratuur uurib välisriikide spionaaži Šveitsis ning föderaalprokurörid on juba Snowdeni külastamise plaani võtnud.

Šveitsi Fribourg'i ülikooli Euroopa õiguse ja Euroopa migratsiooniõiguse professor Sarah Progin-Theuerkauf ütles oma õiguslikus hinnangus, et Snowden vastaks Genfi põgenike konventsiooni kriteeriumidele, kui ta Šveitsis asüüli paluks.

Väljaande 24 Heures teatel leitakse siseministeeriumi dokumendis, et Snowdenit ei antaks välja, kui ta asüüli paluks. 2013. aasta dokumendis tuuakse välja Snowdeni valmisoleks tunnistada. Öeldakse, et kui Snowden on osa avalikust juurdlusest, ei saaks juurdlust peatada ja Snowdenit välja saata.

Samuti öeldakse dokumendis, et Šveits ei pea väljasaatmisega nõustuma, kui väljasaatmise põhjus on poliitiline või kui tegemist on poliitilise kuriteoga. Riigireetmist peetakse Šveitsis poliitiliseks kuriteoks.

Pole teada, millal Šveitsi ametnikud Snowdeniga kohtuvad või millal ta võiks Šveitsi saabuda, kui ta nõustub tunnistama. Šveitsi valitsuse poliitlised ametnikud kutsuvad üles temaga võimalikult kiiresti ühendust võtma ja ta võimalikult kiiresti Šveitsi lubama.