Nimelt hakkas Soomes tänavu jaanuaris kehtima EL-i direktiiv, mis lubab patsientidel Soome sotsiaalkindlustusametilt küsida kopmensatsiooni, kui soomlased otsivad meditsiinilist abi Šveitsist, Euroopa Liidust või majanduspiirkonna (EEA) riikidest, vahendab Iltalehti.

Praktikas tähendab see aga seda, et Soome patsiendid võivad hakata raha säästmiseks meditsiinilisteks protseduurideks käima teistes riikides.

"Näiteks juhtum, kus hambaravi maksab 100 eurot ja patsiendile hüvitatakse sellest umbes 30 protsenti ehk 30 eurot. Kui ta aga läheb näiteks Eestisse, kus samasugune operatsioon maksab 50 eurot, siis on tal endiselt õigus 30-eurosele hüvitisele," selgitas uue direktiivi tagamaid Soome sotsiaal-ja tervisministeeriumi kõneisik Noora Heinonen.

Heinonen lisas, et kompensatsiooni makstakse maksimaalselt selles summas, mida patsient ise ravi eest maksis ehk ülekompensatsiooni ei maksta. Seega, kui soomlane suudab leida riigi, kus sama ravi maksab täpselt sama palju, kui tal on võimalik kodumaal hüvitist saada, siis saab ta seda teenust sisuliselt tasuta kasutada.

Tähele tuleb aga panna seda, et reisikulude hüvitamisel lähtub Soome põhimõttest, et kulud on umbes sama suured, kui need oleks patsiendi pöördumisel endale kõige lähemasse raviasutusse.

Süsteem ise töötab arve alusel. See tähendab, et ravi eest tuleb eelnevalt ise maksta ja seejärel küsida sotsiaalkindlustusametist hüvitist.

Samuti ei kuulu kõik raviteenused hüvitamisele. Näiteks ei kaeta väljaspool Soomet saadud pikaajalise ravi, vaktsineerimise, töö ja kooliga seotud ravi ning siirdamistega seotud ravi kulusid.

Uue direktiivi mõju on aga juba Eestis tugevalt tunda.

"Aastas on meil umbes 3500 Soome patsienti ehk ligikaudu seitse protsenti patsientidest," ütles Tallinna hambakliiniku Kliinik-32 arst Piret Väli lehele. Väli lisas, et arvatavasti see number kasvab lähiajal.

Niisamuti ütles taastava kirurgia erakliiniku arst dr. Tiit Meren, et soomlaste huvi teenuste vastu on märgatavalt kasvanud.

Direktiiv kehtestatigi seetõttu, et soomlastel on Eesti tervisehoiuteenuste vastu huvi kasvanud järjest rohkem ja seda peamiselt kahel põhjusel - teenuse kiire kättesaadavus ja odav hind. Soomes on näiteks tervishoiuteenused ligi 30 protsenti kallimad.

2013. aastal hüvitati EL-i riikides ravil käinud Soome patsientidele ligi 1,33 miljonit eurot.