"Eesti kindlaks kaitseks on vajalik avar julgeolekukäsitlus: sõjalise riigikaitse kõrval peame samavõrd tähelepanu pöörama sisejulgeolekule, energeetikale ja teistele elutähtsatele teenustele. Osa rahvuslikust julgeolekust on kindlasti inimeste rahuolu oma riigiga," ütles Pevkur.

"Tervitame ühiskonna valmisolekut pidada konstruktiivset arutelu, mis ei sisalda üksnes riigikaitse küsimusi, vaid julgeolekut laiemalt," rääkis ta.

Reformierakonnas käib see arutelu tema sõnul väga intensiivselt juba pikka aega ja jätkub seni, kuni ollakse rahvusliku julgeoleku strateegiadokumendiga rahul.

Pevkuri sõnul on Reformierakonna eesmärgiks tänasest laiapõhjalisem riigikaitse, kus iga kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel. Selle saavutamiseks on vajalik aktiivsem kodanike kaasamine riigikaitsesse.

"Oleme arutanud süsteemi sisseviimist, kus ajateenistuse ettevalmistus algaks riigikaitseõpetusega koolipingis, millele hiljem lisanduks teenistus väeosas. Loomulikult oleks sellise mudeli toimimiseks vajalik koolis ja väeosas õpetatava ühildamine. Kattuva osa võrra võiks seeläbi kaaluda teenistuse mõningast lühendamist väeosas," selgitas Pevkur.

Eestis on igal aastal keskmiselt üle 7000 noore inimese vanuses 17-27 eluaastat, keda kaitsevägi teenistusse võtta võiks, kuid näiteks eelmisel aastal planeeriti reaalselt ajateenistusse kutsuda vaid pisut üle 3000 kutsealuse.

Sisemiistri sõnul annab Reformierakonna pakutav laiapõhjaline mudel riigile suuremad võimalused ning need, kes täna jäävad ajateenistuse ukse taha, saavad sinna soovi korral minna, seega ka ajateenistuse läbinute arv kasvaks. "Sellest tulenevalt suureneks ka reservis olevate inimeste hulk, mis omakorda suurendab riigi kaitsevõimet,"
täiendas Pevkur.

Ajateenistusele lisaks oleks konkreetseks sammuks riigigümnaasiumites kohustusliku riigikaitseõppe sisseviimine. "Samuti täiendavate kahenädalaste riigikaitsekursuste korraldamine, mis on mõeldud neile, kes mingil põhjusel ajateenistust läbinud ei ole," selgitas Pevkur.