Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna eksperdi ja projektijuhi Tagne Tähe sõnul oli eesmärgiks tõsta Eesti haiglate ja hooldekodude tuleohutust, vähendada ohtu nii patsientide kui ka meditsiinipersonali ja külastajate elule, samuti vähendada varalise kahju tekkimise tõenäosust.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Tuleohutuse suurendamine Eesti ööpäevaringses kasutuses olevates ravi- ja hoolekandeasutustes“ tulemusel saadi ülevaade meie hoolekandeasutuste tuleohu riskidest ja leiti ka lahendusi nende riskide vähendamiseks. Projekti käigus hinnati kõigi teada olevate ööpäevaringset teenust osutavate haiglate ja hooldekodude tuleohutusriskid, töötati välja koolitussüsteem personali tuleohutusalaseks koolitamiseks, samuti analüüsiti haiglate ja hooldekodude tuleohutusnõudeid.

„Vastavalt riskitasemetele soetasime haiglatele ja hoolekandeasutustele päästelohistid ja mittepõlevad voodimadratsid. Tuleohutusalaste teadmiste ja oskuste kinnistamiseks on haiglatel ja hooldekodudel edaspidi võimalik kasutada ka tulekustutussimulaatoreid ja e-õppe keskkonda,“ selgitas Tähe.

Üheks oluliseks projekti tulemiks on haiglate ja hooldekodude tuleohutusvaldkonna arengustrateegia. „See sisaldab endas peamisi probleemkohti ja toob välja projekti jätkutegevused, mille ühine elluviimine haiglate, hooldekodude, päästeameti ja ministeeriumide poolt loob eeldused tuleohutuse tõstmiseks ravi ja hoolekande asutustes,“ selgitas Tähe. Üheks eesmärgiks on lisada tuleohutusõpe meditsiinilist kutse- ja kõrgharidust pakkuvate koolide õppekavadesse, et meditsiinitöötajad saaksid tööks vajalikud tuleohutusteadmised juba ametit õppides.

Kõnealuse projekti ajalugu ulatub aastasse 2006, kui Euroopa Komisjon ja Šveitsi valitsus sõlmisid kokkuleppe koostööprogrammi loomiseks, millega Šveitsi riik toetab 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud uusi liikmesriike. Šveitsi koostööprogrammi ettevalmistused Eestis algasid jaanuaris 2007. Koostööprogrammi raamkokkulepe allkirjastati sama aasta 20. detsembril Bernis.

Šveits toetas projekti 85 protsendi ulatuses ehk 1 390 431 Šveitsi frangiga, Eesti osalus oli 245 370 franki ehk 15 protsenti projekti kogumaksumusest.