Tänaval ringi käies hakkas silma, et kuigi tänavad on puhtad, siis suitsetamine on siin päris tavaline nähtus. Samuti hakkavad silma omamoodi armsa nähtusena telefoniautomaadid puust kioskides ning Lvivi südalinnas asub muuhulgas ka Džohhar Dudajevi tänav. Kas meie Tartu ei võiks sellest õppust võtta?

Tänavapilt on tegelikult Lvivis väga kirev, seal on rahvast telefonimüüjatest kerjusteni. Puhtus on siin ülekõige ja isegi pargipingid on lahedad oma sisseintegreeritud tuhatoosidega. Linnapildis on seega justkui kõike - nii Euroopat kui ülejäänud maailma - aga põhiline on see, et siin on väga ilus!

Siiski pole ka see linn pääsenud poliitikast. Poliitkampaania käib juba ning kandidaat Oleg Ljaško reklaamib ennast hanguga - ütleb, et lööb korra majja. Eks 25. mail näeme... 

Tuleb tõdeda, et hinnad on Lvivis eestlaste  jaoks ulmeodavad. Raekoja platsil maksab näiteks õlletoop 90 eurosenti! Meie Tallinnaga ei hakka vast võrdlemagi.

Siinsete inimeste jaoks on aga 2000-grivnane palk (ligi 125 eurot) täiesti normaalne, kuid sellega hakkama saamine on juba omaette teema. Aga ei Odessas ega ka Lvivis ei ole  näha ühtegi vinguvat, hädaldavat ega negatiivset inimest. "Kõiki tiivustab see suhtumine, et küll saame hakkama, kannatame selle hullu aja ära ja peale presidendivalimisi hakkavad asjad hästi minema. Arvan, et eestlastel on sellisest suhtumisest õppust võtta!"