Allar Jõks: Riigikogu loob apteegiseadusega häbiväärse pretsedendi
Lähenevaid Riigikogu valimisi silmas pidades tuleks tänast hääletust pingsalt jälgida. Valimiskampaanias vääriks vastust küsimus, et kui Riigikogu võib jõustunud kohtuotsust eirata, miks siis mitte võimaldada sama ka näiteks (maksu) võlgnikel.
Jättes kõrvale eelnõu sisulised voorused ja puudused ning ebaselge autorsuse, jääb küsimus, kas Eestis kohtuotsused on täitmiseks kohustuslikud.
Asjatundjad võivadki vaidlema jääda, kas eelnõul on apteegiturgu turgutav või pidurdav mõju. Vaidlust ei ole aga selles, et apteegi asutamise piirangud on vastuolus Riigikohtu otsusega 2013. aasta 9. detsembrist. Lisaks on liisu heitmisega asutamisõiguse andmine lihtsalt totter, nagu Andrus Ansip eelnõu teisel lugemisel tabavalt märkis.
Etteheide, et Riigikohtu poolt antud 6 kuud on ebapiisav korraliku lahenduse väljatöötamiseks, on tehtud valel aadressil. Kohus andis maksimaalse tähtaja, mida seadus võimaldas.
Riigikohus on seaduste kooskõla põhiseadusega hinnanud üle kahekümne aasta. Ei meenu, et kunagi varem oleks parlament kõrgema kohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevat ja kehtetuks tunnistatud piirangut uuesti kehtestanud. Rohelist nuppu vajutavatel saadikutel on seega täna võimalik teha õigusajalugu.
