Uuring: pooled muukeelsed elanikud näevad Eesti julgeolekugarantiid heades suhetes Venemaaga
Eesti peamiseks julgeolekutagatiseks peab elanikkond üldiselt NATO-t, muukeelsed elanikud peavad aga oluliseks ka koostööd ja häid suhteid Venemaaga.
NATO-t pidas oluliseks tagatiseks 67% uuringufirmale vastanuist, mis tegi sellest populaarseima vastusevariandi. Kõrgelt hinnati ka Eesti enda kaitsevõimesse panustamist (45%).
Mitte-eestlastest elanikkonna seas oli populaarne (53%) ka heade suhete arendamine Venemaaga, eestlased märkisid seda võimaliku julgeolekutagatisena 18% ulatuses.
Koostöö USAga ei olnud aga ei eestlaste ega mitte-eestlaste seas kuigi tunnustatud: seda pidasid julgeoleku tagamisel oluliseks 27% eestlastest ja 16% mitte-eestlastest. Samuti ei ole laialt levinud usk Balti kaitsekoostöösse: seda pidasid tõhusaks tagatiseks 25% eestlasi ja 17% mitte-eestlasi.
Eesti Euroopa Liidu liikmelisuse üle tunnevad eestlased ja mitte-eestlased uhkust võrdselt - erinevus on vaid 8 protsenti (kokku 30% elanikest on euroliidu üle kuulumise suhtes uhkust tundnud). Küll aga esinevad käärid NATOsse suhtumisel: suisa 52% muukeelsetest elanikest pole kunagi NATO liikmelisuse üle uhkust tundnud. Eestlastel on sama näitaja vaid 18%.
Seda, et Eesti üleüldse NATO-sse kuulub, pooldab 2014. aasta kevadel 79% elanikkonnast, sealhulgas 43% on kindlasti selle poolt. See tähendab, et 2011. aastal toimunud languse järel on toetus NATO liikmelisusele nüüd taas tõusule pööranud.
Viimase paari samasuguse uuringu jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus NATO-sse kuulumisele üles-alla kõikunud. Praegu on vahe kahe keelegrupi toetuses NATO liikmelisusele 50 protsendipunkti, mis on ligilähedane 2008. aasta ja 2011. aasta teise poole tasemele.
Kõige vähem usaldatakse peaministrit
Mitte-eestlased usaldavad tunduvalt vähem ka riigi institutsioone. Suurimad erinevused ilmnevad presidendi (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 80%, muukeelsetest 30%), NATO (77% vs 36%), Kaitseliidu (85% vs 46%), peaministri (51% vs 20%) ning kaitseväe (92% vs 62%) puhul.
Enim usaldatakse päästeteenistust (94% vastanuist), järgnevad kaitsevägi (83%), politsei (83%), Kaitseliit (73%), president (65%), NATO (64%), Euroopa Liit (64%).
Kõige vähem usaldavad inimesed Riigikogu (51%), valitsust (50%) ja peaministrit (41%). Samas on viimase kolme riigiinstitutsiooni usaldatavus eelmise aasta sügisega võrreldes veidi tõusnud. Kõiki institutsioone usaldab eestikeelne elanikkond rohkem kui mitte-eestlased.
Kaitsekulutused jäägu samaks
Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiavad peaaegu pooled (47%) elanikest, et kaitsekulutused tuleks säilitada praegusel tasemel. Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 31% ja vähendamist 16% elanikest.
Ajavahemikul 05. märts kuni 22. märts 2014 viis uuringufirma SAAR POLL OÜ läbi üleriigilise avaliku arvamuse küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1203 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viidi läbi Saar Polli kogenud küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.
