Biszku mõisteti süüdi sõjakuritegudes tapmisele õhutamise ja selles osalemise näol, vahendab MTI.

Tegemist on esimese kohtuprotsessiga Ungaris endise kommunismiaegse riigitegelase üle.

Kohtuasja Biszku vastu alustati pärast seda, kui Ungari valitsev erakond Fidesz kehtestas 2011. aastal seaduse, mis sätestab, et sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod ei aegu.

Biszku ei tunnistanud ennast süüdi ligi 50 inimese mõrvas.

Süüdistuse järgi lasid Ungari ja Nõukogude Liidu relvajõud 1956. aastal Kirde-Ungaris Salgótarjánis maha 46 inimest.

Vahetult pärast revolutsiooni oli Biszku süüdistuse järgi János Kádári juhitud uuesti moodustatud Ungari sotsialistliku tööliste partei (MSZMP) keskse juhtorgani ajutise täitevkomitee liige. Komitee oli moodustanud spetsiaalsed politseijõud, mis olid vastutavad relvastamata meeleavaldajate tulistamise eest mitmel pool Ungaris.

Biszku sattus Ungaris rambivalgusse 2010. aastal, kui näidati dokumentaalfilmi tema rolli kohta ülestõusu mahasurumisel.