Leo Kunnas: Eesti kaitsevõime võtmeküsimus on õhukaitse
Eile Ämarisse saabunud 150 USA õhudessantkompanii liiget omavad eelkõige märgilist tähendust, ütles reservkolonelleitnant Leo Kunnas Vikerraadio "Uudis+" saates.
Nii eile saabunud sõjaväelastel kui homme saabuvatel lennukitel on Kunnase sõnul neli erinevat tähendust.
"Kõigepealt on selle taga vägesid saatnud riigijuhtide poliitilised otsused ja ka NATO kui organisatsiooni juhtide otsused," rääkis Kunnas. "Teine on märgiline tähendus, märk Baltikumi elanikele, märk Venemaal, et NATOl on oma kindlad piirid ja NATO on valmis neid kaitsma."
Neile lisandub veel moraalne või psühholoogiline tähendus. "Paljud on mures ja küsivad, kuidas meid kaitstakse?" rääkis Kunnas. Saabunud USA sõdurid aga tõstavad meie inimeste moraali, tõstavad kaitseväelaste moraali ja on ka teisele poolele selge märk, et sõjalise konflikti korral ei ole vastas ainult Eesti või Läti või Leedu kaitseväed."
Need aspektid ei ole Kunnase sõnul vähem tähtsad kui sõjaline aspekt.
Kunnas rääkis, et kogu Putini valitsemisaja jooksul on Venemaa järjekindlalt oma sõjalist võimekust kasvatanud nii üldiselt kui ka meie lähiregioonis. Seepärast on Eesti kaitsevõime tõstmine üheselt selge.
Võtmeküsimus on õhukaitse
Kunnas avaldas arvamust, et Eesti kaitsevõime võtmeküsimus on õhukaitse. Tema sõnul peaks iga riik ise suutma ennast kaitsta ning meie liitlased peaksid andma meile need võimekused, mida me ise pole võimelised teostama.
Kunnas leidis, et õhukaitseküsimuse oleks Eesti pidanud lahendama juba 10 aastat tagasi, aga parem hilja kui mitte kunagi. "Nüüd maikuust alastes võime hakata rääkima ka õhukaitsest Eestis," lausus ta.
Kunnas avaldas lootust, et nii saabuvad lennukid kui õhudessantkompanii on püsiva iseloomuga otsused, kuid need sõltuvad piirkonna poliitilisest olukorrast ja otsustustest.
Eesti kaitsevõimet hindas Kunnas üldiselt heaks. "Meile on korralik põhi alla, aga meil on ka mitmeid varasemaid tegematajätmisi, millega on vaja edasi minna," kõneles ta. Eesti ise ei suuda õhutõrjet luua ja sellepärast oleks neljast lennukist järgmine loogiline samm edasi see, et harjutatakse läbi ka kuni 20 lennuki paigutamine Baltikumi. Järgneks juba õhutõrjeüksuste toomine, mis oleks jätk praegu tehtud sammudele.
Nõrgim lüli on rannakaitse
"Meie kõige nõrgem koht on rannakaitse," tõi Kunnas välja. "Vaenlase dessantlaevad võivad praegu sõita põhimõtteliselt randa," kõneles Kunnas. "Ja ka meie liitlaste miinitõrjelaevadest ei ole meil abi, sest need on miinide üleskorjamiseks, mitte panemiseks. See võimelünk on meil vaja kiiremas korras likvideerida."
Tankid, jalaväemasinad ja liikursuurtükid on Kunnase sõnul vajalikud selleks, et võidelda avamaastikul vaenlase vägedega.
Ajateenijaid peaks rohkem teenistusse kutsuma
Kunnas rääkis, et ükski üksus ei suuda olla valmisolekus kauem kui kolm kuni neli nädalat ja sellepärast peaks Eesti suutma kutsuda ajateenistusse kõik füüsiliselt ja vaimselt terved mehed, mitte ainult valikuliselt nagu praegu.
"Rohelised mehikesed saavad tulla sinna, kus on tühi koht, sinna, kus on üksused ees, ei saa nad tulla," ütles Kunnas.
Teine võimalus olukorra parandamiseks on kutsuda reservüksusi kogunemisele kui ajateenijate õppetsükkel lõpeb. "Pärast mai lõppu juunis, juulis, augustis me vajaks seda, et meil oleks reservüksused õppekogunemisel või kaitseliidu malevad kõrgendatud valmisolekus," rääkis Kunnas. "Praegu me kutsume juulis ja oktoobris ajateenijaid ja mais nad lähevad valdavalt koju."
Ajateenistuse aja pikendamine ei ole Kunnase sõnul lahendus. "Aeg õppeks on piisav, kui seda õigesti kasutada," rääkis Kunnas. "Lahendus oleks, et meil jookseks kaks tsüklit vastamisi, sel juhul oleks meil kogu aeg pataljoni suurune üksus."
