Toomas Vitsut: ka järgmised katsed Savisaart umbusaldada kukuvad läbi
Linnavolikogu erakorralise istungi alguses olid nii opositsiooni kui ajakirjanduse näod väga üllatunud, kui nad nägid üsna tühja istungisaali. Keskfraktsioon otsustas juba läinud neljapäeval, kui umbusaldusavaldus sisse anti, et meie ei tee kaasa seda järjekordset farssi, mille opositsioon oma sisutühja avalduse arutamisest tõenäoliselt korraldab. Üht sellist olime näinud vaid veidi rohkem kui kuu tagasi abilinnapea Kõlvarti umbusaldamise katse ajal.
Neil kahel üritusel (teatavasti tähendab üritus eesti keeles ebaõnnestunud katset!) oli sisuline erinevus. Abilinnapead nimetati sügisel ametisse linnapea ettepanekul in corpore. Seega saime Mihhail Kõlvartile avaldada volikogus personaalset usaldust, kui hääletasime umbusaldusavalduse vastu. Linnapeaga oli lugu sootuks teine.
Tema on juba saanud volikogu suure enamuse toetuse ja seda salajasel hääletamisel. Olukord pole muutunud. Seetõttu jäidki keskerakondlaste kohad saalis tühjaks, ainsana olin kohal mina istungi juhatajana.
Oli tähelepanuväärne, et ehkki meie otsusest teadis tublisti rohkem kui poolsada inimest, ei lekkinud see keskerakondlaste ridadest. Järelikult kinnitab see eelöeldut – meie fraktsioon hoiab ühte. Mäletan ka teistsuguseid aegu, kui sellised kokkulepped mõne tunniga ajakirjandusse jõudsid. Võibolla seletab ka meedia pahameelt meie vastu see, et nad on jäänud infosulgu.
Muidugi püüdsid erakorralisele istungile tulnud opositsioonipoliitikud (kuid nendegi seas oli hulk puudujaid!) teha halva mängu juures head nägu ja rääkida lugusid sellest, justkui oleks Keskfraktsioon kartma löönud. See kõik ei kukkunud aga kuigi usutavalt välja ning oli seda kohatum, et samal päeval põlesid volikogu majas leinaküünlad – oli ju suurküüditamise mälestuspäev.
Juba sama istungi käigus – et oma häbissejäämist kuidagi katta – kirjutati valmis uus umbusaldusavaldus ja kinnitati sellega taaskord oma nõrkust. Mina muidugi olen valmis kasvõi iga nädal erakorralist istungit kokku kutsuma, kui opositsionäärid tunnevad tohutut tungi pääseda kõnetooli sagedamini kui korralistel istungitel.
Aga selline hüsteeriline tegutsemine vähendab pigem opositsiooni usaldusväärsust veelgi, kui et nende eesmärki lähemale toob. Edgar Savisaar on lihtsalt nende jaoks liiga kõva vastane, nii et pole põhjust arvata, et järgmised umbusaldamised teistsuguse tulemuse annavad. On siis Keskerakonna liikmed istungisaalis või mitte.
