Lugeja: miks eiravad mootorratturid järjepidevalt liikluseeskirju?

"Mul on nii palju raha ja julgust, et sõidan suviti mootorrattaga. Linnas sõelun teiste neljarattaliste vahel ja maanteel tekitan möödudes kolmanda sõidurea. Kõik selle peale vingujad on lihtsalt kadedad!" Nii selgitab keskmine motomees ja –naine oma tegusid teiste liiklejate kõrval. Tundus mõistlik?

Soojemate kevadilmade saabumine on juba garaažist välja meelitanud esimesed võimsad kaherattalised. Ühe sellise isendiga põrkusin minagi paar nädalat tagasi Tartus Riia maanteel maalt koju sõites. Kiivri taha peidetud tegelane suutis kahekümne sekundi jooksul sooritada neli arusaamatut möödasõitu. Maandus ta üle kolme rea tehtud imelise manöövriga foori keelava tule taha minuga täpselt samal ajal. Kõik need asjatud autode vahel manööverdamised ei olnud vennikest oluliselt edasi aidanud.

Küll aga muutis see enesekindel kahel võimsal rattal liikleja oluliselt närvilisemaks hetkeliikluse. Ilmselgelt suutis tumeda visiiri taha peitunud kodanik aimata kõigi oma kaasliiklejate mõtteid: millal keegi kiirendab ja aeglustab või millal soovib pöörde tegemiseks seisma jääda. Just nii enesekindlalt viis ta võõraste inimeste sõidukite vahel ellu nappe möödasõite.

Vägagi levinud trend mootorrattajuhtide seas on ka keelava fooritule taga seisva autoderivi vahelt end esimeseks laveerida. Mõnevõrra ohutum see manööver küll on, aga liigutuse ebaseaduslikkusel ei pea ma ilmselt pikemalt peatuma.

Võin käe südamele panna ja kinnitada: mitte ükski tsikkel ei ole maanteel minu taha sõitma jäänud. Vanasti olin ma veel veidi raskema gaasijalaga, kuid isegi 110 kilomeetrit tunnis edasi liikuv kaasliikleja on ühele uljale tsikliga kulgejale liig mis liig. Ikka on vaja efektne möödasõit sooritada ja siis kaduda sekunditega täpiks silmapiiril. See on nagu mingi kirjutamata reegel - muidu lähevad ju hobujõud ja suvi raisku, kui talda anda ei saa!

Nii mõnigi talla andmine on lõppenud liigagi kurvalt. Paar aastat tagasi kaotas elu eakaaslasest naabripoiss. Kolmekümnele lähenev mees sõitis oma tumesinise motikaga pealinnas ühele autole liiga lähedale taha. Auto pidurdas ootamatult ning mees sõitis masinale tagant sisse. Lausa nii õnnetult, et sai peatrauma ning üks noor hing lahkuski meie juures.

Mäletan noore mehe Pärnus elavate vanemate nutetud nägusid, kui nad trepikojas minust möödusid. Poeg oli nende ainuke laps olnud.