Hanso: lääneriikide otsustamatuse tõttu saab Venemaa üksnes julgust juurde
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Hannes Hanso näib praeguse Ukraina konflikti taustal, et lääs ei ole kuigi jõuliselt käitunud. Samamoodi ei olnud lääs otsustav ka Gruusia sõja ajal, mistõttu Venemaa on sellest vaid julgust juurde saanud.
"Praeguse konflikti taustal võib tõesti paista, et lääs ei ole kuigi jõuliselt käitunud. Sama juhtus kahetsusväärselt ka 2008. aasta Gruusia sõja järgselt. Eks sellest Venemaa ka õppis - kui vastu näppe ei saa, siis võib jälle proovida. Pole kuulnud, et kellelgi oleks isu Krimmi ja Ukraina terviklikkuse pärast sõjaliselt Venemaa vastu minna," ütles Kuressaare linnapea Hanso Delfile.
Välispoliitika ekspert selgitas, et Euroopa Liidul teatavasti oma armeed pole, see on olemas liikmesriikidel ning kuna Ukraina pole ka NATO liige, siis see organisatsioon hetkel sõjaliselt ei aktiviseeru.
"Kui tähelepanelikult EL-i sõnavõtte jälgida, siis on selge, et isegi karmikeelset sõnastust saavutada on raske. Eriti pehmel positsioonil on paraku EL-i suurim majandus Saksamaa. Mida rohkem supi keetjaid on, seda lahjem see lõpuks tuleb. Nii ka nüüd. Kahjuks," rääkis Hanso.
"Rusikareegel on, et mida kaugemal Venemaast ja Ukrainast, seda ükskõiksemalt sellesse teemasse suhtutakse. Lõuna-Euroopa prioriteedid on paraku meie omadest väga erinevad, neid huvitavad teised teemad. Meie kui piiririigi töö peab olema selle teema Brüsselis ülevalhoidmine ja Ukraina kaitsmine," lisas välispoliitika ekspert.
Hanso sõnul paistab, et ka USA ei ole jõulisteks sammudeks valmis, sest Obama ähvardus Sotši G8 tippkohtumisest mitte osavõtmiseks ei ole eksperdi arvates just teab mis kõva avaldus.
Venemaad saab ennekõike majanduslikult mõjutada
"Mõnede lisalennukite saatmine meie õhuturvet tegema on vajalik, kuid mitte pikaajaline meede. Venemaad saab ennekõike mõjutada majanduslikult," leiab Hanso.
Vene majandus ja riigieelarve sõltuvadki väga ulatuslikult maavarade, eriti nafta ja gaasi müügist. Kuni 60 protsenti Venemaa SKP-t tuleb sealt ning ilma selle sissetulekute oleks Hanso sõnul riik põlvili.
"Euroopa probleem on, et me ise maksame Venemaa agressiivsed tegevused ja ka sõjaväe moderniseerimise kaudselt kinni, sest ostame gaasi jne. Asi, mis Venemaa puhul reaalselt töötaks, oleks rahade vähendamine, investeeringute piiramine või lõpetamine, viisakeelud, tipptegelaste varade külmutamine ja muu selline," ütles Hanso.
Välispoliitika ekspert leiab ka, et Putini juhitud Venemaa käitumine on ohtlik pretsedent, sest sellist olukorda, mida täna näeme, et üks riik sekkub sõjaliselt, annekteerib mingi suveräänse riigi osa ettekäändel oma rahvuskaaslasi või kodanikke kaitsta loob maailmas pretsedenti, mida rahvusvaheline õigus ette ei näe.
"Sisuliselt võib Venemaa sekkuda kõigi oma naabrite territooriumil, kui seda soovib. Maailmas võiksid kümned riigid niisuguse loogika alusel teisi annekteerida. Usun, et lõppeks poleks see ka Venemaa huvides, kuna ka Venemaa territooriumil elab paljude teiste riikide kodanikke. Järsku läheks ühel päeval Hiina Rahvavabariik Venemaa Kaug-Idasse oma kodanikke päästma? Kõik teavad, et neid seal pidevalt ahistatakse," leiab Hanso.
