Loho tunnistas, et pärast eilse Paeti-Ashtoni kõne lekkimist arutati kogukonna jututoas asja põhjalikult. "Nii palju kui meie aru saame, siis salvestamine ei toimunud kindlasti Eesti poolel. Tundub, et kõne salvestati jaamas ja helistaja poolel, vähemalt nende piiksude ja signaalide järgi otsustades, mis salvestises olid," viitas Loho.

Ashton isiklikult kõnet ei alustanud, aga see tehti Euroopa välisteenistuse (European External Action Service – EEAS) kontori vahendusel, märkis Loho ja lisas, et talle tundus tõenäoline, et kõnet kuulati pealt just sealtkaudu. "Nende hallata on kogu suhtlus riigipeade ja euroliidu vahel, kui neid kuulati pealt, siis on see päris nukker," nentis Loho.

Samuti ei välistanud ta võimalust, et kõne salvestati helistaja palvel või EEASi poolt selleks, et hiljem saaks seda protokollida. "Võimalik, et salvestust ei hoitud piisavalt turvaliselt või keegi salvestas ja andis Venemaale, selliseid inimesi on," spekuleeris Loho.

Ta tuletas meelde, et tegu pole esimese omalaadse juhtumiga, sest nädalaid tagasi lekkis ka USA asevälisministri Victoria Nulandi kõne, milles ta kasutas ebatsensuurseid väljendeid Euroopa liidu kohta. "Varem poleks sellised asjad võimalikud olnud, aga nüüd, mil elame Snowdeni-järgses maailmas, on ka Venemaa muutunud väga julgeks ja paneb oma asju netti üles. Huvitav dünaamika on tekkinud," kommenteeris Loho.

Kas Paeti kõne oli üldse krüpteeritud ja kas pidanuks olema? Loho hinnangul Paeti jutus väga konfidentsiaalset infot ei olnud. "Kui lihtsalt jagatakse muljeid viimasest reisist ja kuulujutte, siis arvan, et krüpto kasutamine pole alati põhjendatud, sest see tähendab hunnikut lisariistvara, mida peab kaasas tassima. Krüpto on alati keeruline ja teeb asjad raskemaks," arvas Loho.

Ka Urmas Paet on öelnud, et ei pea tõenäoliseks, et kõne Eestis salvestati.

Eile päeval lekkis YouTube’i välisminister Urmas Paeti ja Euroopa liidu välisteenistuse juhi Catherine Ashtoni telefonikõne, kus Ashton uuris Paetilt, mida ta 25. veebruaril Kiievis käies nägi.