Kui algselt pidi riigikohus kuulutama otsuse hiljemalt esmaspäevaks, siis nüüd teeb kõrgeim kohtuaste seda hiljemalt 10. märtsiks, kirjutab BNS.

Tartu maakohus tunnistas mullu mai keskel Daki (61) süüdi kahe noore naise vägistamises ning mõistis talle 10 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, kuid kuna kriminaalasi lahenes lühimenetluses, vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi seitsmeaastane vangistus.

Karistusest loeti juba kantuks kahtlustatavana kolmepäevane kinnipidamine 2012. aasta oktoobris. Koos Dakile varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega pidi ta maakohtu otsusel kandma kokku kaheksa aasta, üheksa kuu ja seitsme päeva pikkuse vangistuse. Menetluskulude katteks pidi ta tasuma kokku üle 2600 euro.

Dakile oli esialgu esitatud süüdistus ühe täisealise ja ühe alaealise vägistamises isikuna, kes on sama kuriteo varem toime pannud. Kohtus leidis aga tõendamist, et Dak ei olnud teadlik kannatanu alaealisusest. Sel põhjusel kergendas kohus süüdistust ja tunnistas Daki süüdi vägistamises isikuna, kes on sama kuriteo varem toime pannud.

Kohus mõistis Dakile karistuse kvalifikatsiooni keskmises määras. Karistuse mõistmisel arvestas kohus seda, et tegude toimepanemise asjaolud ei olnud sedavõrd rasked, et oleks olnud põhjendatud karistuse mõistmine maksimummääras. Samuti arvestas kohus sellega, et Dak ei olnud kuritegusid toime pannes teadlik ühe kannatanu alaealisusest.

Mullu augustis jättis Daki süüdimõistmise muutmata ka Tartu ringkonnakohus. Seejärel esitas Daki kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis sai menetlusloa.

Süüdistuse järgi meelitas Dak üle-eelmise aasta kevadel ja suvel noori naisi ettekäändega pakkuda neile tasuvat tööd Tartus asuva maja üürikorterisse, kus ta tüdrukud vägistas. Kannatanud olid teo toimepanemise ajal 17- ja 19-aastane.

Alates tunamullu 12. novembrist viibib süüdistatav Tartu vangla eeluurimisosakonnas vahi all.

Kohtuistung oli eraelu ja alaealise kaitseks kinnine. Asi lahenes lühimenetlusena, mis on kannatanuid säästev, kuna nad ei pea ilmuma kohtusse ütlusi andma. Muude tõendite kõrval kasutatakse kannatanute eeluurimise ajal juba antud ütlusi.

Tartu maakohus vabastas Daki tingimisi enne tähtaja lõppu vangistusest 2011. aasta oktoobri alguses ning määras elektroonilise järelevalve alla koos kohustusega täita katseaja lõpuni kontrollnõudeid ja mitmeid lisakohustusi. "Daki vangistusest vabastamine võimaldab praegu kohtul määrata tema üle järelevalve, samas kui see võimalus puudub karistusaja täieliku ärakandmise järel," märkis kohus 2011. aasta oktoobris.

Kuigi Dak oli vangistusest ära kandnud nii suure osa, et seaduse järgi oleks tal võimalik taotleda vabanemist ka ilma elektroonilise järelevalveta, soovis ta selle rakendamist ise. Katseaja määras kohus Dakile tema ärakandmata karistusaja lõpuni ehk mullu 28. juulini.

Lisakohustustena pidi Dak pöörduma pärast vabanemist kahe nädala jooksul psühhiaatri vastuvõtule, alluma ettenähtud ravile eesmärgiga suuta kontrollida oma käitumist, määratlema suhtlemisringkonna koostöös kriminaalhooldajaga, mitte viibima lõbustusasutustes ja seltskondades, kus osaleb määratlemata isikute ring ning osalema sotsiaalabiprogrammis.

Daki vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetasid 2011. aasta sügisel nii Tartu vangla, kriminaalhooldaja kui ka Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kohus märkis 2011. aasta sügisel, et Daki kuritegude toimepanemise põhjuseks on tõenäoliselt nihestunud seksuaalkäitumine. "Nihked psüühikas vajavad asjatundlikku spetsiifilist abi ja neid ei pruugi olla võimalik ületada vangistuse kandmisega. Sellisele nihestunud käitumisele, mida ei ole suudetud muuta karistusõiguslike vahenditega, osutab kohtu hinnangul ka fakt, et Daki on 1980. ja 1990. aastal karistatud samaliigiliste süütegude eest 11 ja üheksa aasta pikkuse vangistusega," märkis kohus.

Omaaegne Tallinna linnakohtus tunnistas 4. novembril 2005 Daki süüdi vägistamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega. Tallinna ringkonnakohus tühistas 27. märtsil 2006 osaliselt linnakohtu otsuse ja karistas Daki kümneaastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29. juulil 2003 ja see lõpeb 29. juulil 2013.

Politseinikud vahistasid Daki 2003. aasta juuli lõpus pärast seda, kui üks 17-aastane Tallinnas elav neiu kirjutas politseile avalduse, et Dak on teda seksuaalselt kuritarvitanud.

Tüdruku väitel toimus see 2003. aasta 10. juulil kella 22 ajal Pirita ranna lähedal metsas, kuhu Dak oli ta oma Mercedesega viinud. Seal käskis mees tüdrukul lahti riietuda ja kui viimane keeldus, kasutas Dak tema kallal vägivalda ja sundis suuseksile.

Mees kasutas tüdruku ähvardamiseks relva, mille politseinikud hiljem tema autost ka leidsid ning mis osutus õhupüstoliks.

Hilisema kriminaalmenetluse jooksul lisandus Daki süüdistusele veel palju seksuaalkuriteo episoode.

Daki nimi tõusis laiema avalikkuse ette 2002. aasta sügisel, kui selgus, et ta on varem seksuaalkuritegude eest 15 aastat vangis olnud, kuid juhtis Tallinna linnale kuuluvas lasteaias Kopli noorte huvikeskust. Tegemist ei ole Tallinna linnale kuuluva Kopli noortekeskusega, mis avati 2007. aastal.

MTÜ Keele Club Dak nime all noorteklubi pidanud perekond Dak teatas seejärel, et müüb klubi maha, sest ei pea oma tegevuse jätkamist sellise laimukampaania tingimustes võimalikuks.