Lugeja: Kesk-Aafrika Vabariigi probleemidega tegelegu Prantsuse Võõrleegion!

Kaitseministeeriumi avaldus saata Kesk-Aafrika Vabariiki meie sõdurid tundub olevat läbimõtlematu, kiirustatud ning pugejalik otsus, kus Eesti ning eestlus tuuakse rahvusvahelisel areenil jällegi teadlikult suurriikide poliitika ohvriks. Kuigi olukord KAV-is on muutunud päev-päevalt kriitilisemaks, siis võiksid meie sõbrad prantslased rahvusvaheliste vägede asemel hoopiski kaaluda enda võõrleegioni kasutamist.

Pinged Kesk-Aafrika Vabariigis ägestuvad iga päevaga ning rahvusvaheliselt on oma väljaütlemisi vägivalla lõpetamiseks teinud nii ÜRO kui ka Euroopa Liit. Kuigi KAV-i näol on tegemist Prantsusmaa endise kolooniaga, siis muidugi sekkuvad prantslased jõuliselt ning üritavad sellesse kaasata nii rahvusvahelist üldsust kui ka NATO-t, näidates seda justkui EL-i sisese probleemina. Ometi jääb arusaamatuks Eesti sõdurite viimine missioonile KAV-i musta töö tegemiseks, kui sisuliselt on see ikkagi Prantsusmaa enda siseasi ning hakkama peaks saama eelkõige oma jõududega.

Seega võiksidki kasutada prantslased enda musta töö tegemiseks näiteks võõrleegioni ehk väeüksust, mis seisab Prantsusmaa huvide eest erinevates konfliktipiirkondades üle maailma.

Rügemendis pole mitte ühtegi etnilist prantslast. Prantsuse võõrleegioni puhul on tegemist ainult võõramaalastest koosneva armeeüksusega, mida iseloomustab tugev moraal ning suur võitlusvaim. Leegion koosneb tänaseks pea 7700 mehest, kes kõik omavad erialast väljaõpet ning saavad enda teenistuse eest ka palka. Võõrleegionis on esindatud pea kõik rahvused üle kogu maailma ning rügementi võetakse vastu pea kõik soovijad. Valdama ei pea isegi prantsuse keelt. Leegioni sissesaamine pole mingi kunst ning kord üle värbamispunkti lävepaku astunu võib soovi korral saada endale uue nime, identiteedi ning viieaastase teenistuse lõppedes isegi Prantsuse kodakondsuse.

Selline võimalus näib olevat kui teine katse nendele, kes on mingil moel oma enda sünnimaal elu hammasrataste vahele jäänud, kuid Leegioni poliitika on ikkagi see, et kui keegi leegionäridest teeb midagi heroilist, siis on see kogu Prantsusmaa võit. Kui aga sureb või langeb vangi, siis on need lihtsalt ühed tavalised võõramaalased, kes lihtsalt juhtusid valel ajal vales kohas olema.

Kuigi vägivallale Kesk-Aafrika Vabariigis pole õigustust, siis on ikkagi äärmiselt arusaamatu Eesti sõdurite kaasamine konflikti, mis näib olevat Prantsusmaa enda siseasi. Suure hurraa ning kahe käega poolt olemise asemel võiks kaitseministeerium hoopiski aja maha võtta ning mitte tormata pea ees võõrasse sõtta. Prantslased saavad ka ise hakkama enda probleemidega ning neil on kõik ressursid olemas, et oma endises koloonias rahu tagada. Meil pole sinna paraku mingit asja.