"Seoses Tartu pagulaste tugikeskuse tegevusega alates eelmise aasta kevadest ja sellest tulenevate kuuldustega Lähis-Idast ja Aafrikast peatselt saabuvate pagulaste majutamisest Tartu linna sotsiaalkorteritesse, palume teil vastata järgmistele küsimustele," seisis EKRE pöördumises.

Küsimused olid järgmised:

"Kas Tartu linnavalitsusel on plaan lähitulevikus majutada Tartus pagulasi välisriikidest?

Kui jah, siis kui suureks prognoosite Tartusse lähiaastatel elama asuvate pagulaste arvu?

Kas Tartusse saabuvaid pagulasi peetakse ülal Eesti riigi eelarvest eraldatavast rahast?

Kui jah, siis kui suur on ühele pagulasele eraldatav summa kuus ja kas ka Tartu linn eraldab neile toetuseks summasid? Kui palju ja kas otse või kaudselt (läbi pagulaste tugikeskuse)?

Kas Tartu linnal või eraettevõtjatel on pakkuda pagulastele tööd? 

Kuidas garanteerite, et pagulased asuvad tööle ning ei jää meie maksumaksjate ülalpeetavateks?

Kui suur on Tartus töötute arv praegu? Kuidas mõjutab pagulaste tööga
kindlustamine Tartu töötute tööleidmise väljavaateid?

Milline on saabuvate pagulaste haridustase ja religioosne kuuluvus? 

Kas Linnavalitsusel on olemas plaan, kuidas toime tulla võimalike konfliktidega religioossel ja rahvuslikul pinnal, nagu neid on nähtud Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides?

Kui jah, siis milline?

Kas on saabumas ka lastega peresid?

Kuidas on plaanis lahendada lastehoid ja koolitamine?

Kuidas see mõjutab lasteaia kohtade kättesaadavust kohalikele elanikele? Kas laste koolituskulud tasutakse Tartu linna eelarvest?

Meile teadaolevatel andmetel on Tartus olemas rahvusvaheline kool, kus õppimine on tasuline.

Kas saabuvate pagulaste taust on piisavalt kontrollitud? Kuidas garanteerite, et Tartusse ei saabu kuritegeliku taustaga või terrorirühmitustega seotud isikud? Kas pagulaste tervislik seisund on kontrollitud? Kuidas tagatakse erinevate ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomise ja levimise ära hoidmine? Palju see Eesti maksumaksjale maksma läheb?

Miks ei ole pagulaste võimalikule Tartusse paigutamisele eelnenud avalikku arutelu ja kas või kuidas on linn ja riik saanud valijatelt volituse taoliseks tegevuseks?"

Tartul plaane pole

Tartu abilinnapea Vladimir Šokman (Keskerakond) ütles Delfile, et ei tea sellistest plaanidest seoses pagulastega midagi. "Küllap sellest oleks siis räägitud. Ei saa antud EKRE avaldust kommenteerida, kuna ma pole seda näinud," ütles ta.

"Pagulasi kunagi pakuti meile kunagi küll, riigi poolt 5-6 aastat tagasi, need olid vist Afganistani põgenikud, aga tookord läks nii, et lahenes teisiti. Tartul polnud pakkuad selliseid tingimusi, ei töö ega elukoha osas, teatavasti on Tartus tööpuudus ja munitsipaalelamispindade osas ei ole hõisata," leidis Šokman.

"See on ju tegelikult riiklik poliitika, kuidas riigis need suundumused on. Kuigi mul on kogemus abilinnapea ametis, siiski on vahepeal palju vett merre voolanud, kui ma polnud selles ametis ja paljudki asjad on riigis ja rahva elus muutunud, pean nendega kurssi saama ja siis vaatame, mis saab - koos EKRE ja muude Tartu kodanikega," rääkis ta.