"Mitte liiklusseadus, vaid loodusseadus on paika pannud selle, et kiiremini liikuja on alati suurem ohu allikas. Isegi kui juhil veab ja veab 20 aastat järjest, on aeglasemalt liikudes alati vähem võimalusi viga saada," rääkis Kaasik Delfile.

Punase ringiga 90, 70 ja 50 tähistatud maksimaalselt lubatud kiirus ei ole politseijuhi sõnul kohustus ega põhiõigus. "90 asemel 88 km/h sõites on ajavahe saja kilomeetri peale vaid paar minutit - see on pool tassi kohvi või kolm ekraanitäit Facebooki materjali. Vihastamine ja iseenese ohustamine ei ole seda väärt. Ehk on hoopis võidetud tegusaid aastakümneid pere ja lähedastega, mis võinuks ühe närvilise möödasõidu tõttu maanteele jääda," sõnas Kaasik.

Samas möönab Kaasik, et kui teeolud lubavad piirkiirusega sõita, siis enamus juhte selle kiirusega ka sõita tahaksid. Kuid seda arvestades on aeglasema juhi roll aidata kaasa ohutumale möödasõidule.

"Manööver on alati seotud riskidega ja seda peab teadvustama nii möödasõitja kui ka juht, kellest mööda sõidetakse. Tuleb võtta paremasse teeserva ja möödasõitu mitte takistada. Ohutu möödasõidu huvides on piirkiirusest aeglasemalt sõitjal kohustus hoida eesliikujaga sellist pikivahet, mis lubab möödasõitjal tema ette reastuda. Kiiruse lisamine või teise auto oma rajale naasmise takistamine kõneleb kuritahtlikust kiusust või kättemaksust ja sellele liikluses kohta ei ole."

Kaasik leiab, et on täiesti mõistlik sõita 88-ga ja on mõistlik sõita ohutult mööda. "Valikud peavad olema tehtud üksteisega arvestades. Miski ei õigusta tahtlikku kiiruse lisamist ajal, mil sinust möödasõitu tehakse. Selline teisele n-ö koha kätte näitamine pole kunagi hea, ent on täiesti lubamatu, kui mängus on inimeste elud."

Mõned päevad tagasi kirjutas Delfile autojuht, kes oli vihane tema ees 88 km/h sõitvate autojuhtide peale, kes lisavad kiirust siis, kui hakata neist mööda sõitma.