Sotsiaalministeeriumile ja riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas tegi EAL teeb ettepaneku pöörduda tagasi traditsioonilise apteegikorralduse juurde, mis kehtis Eestis enne 1996. aastat.

Apteekrite ettepanekul oleks edaspidi apteegi pidamise õigus vaid proviisoritel või äriühingutel, kus proviisoritel on enamusosalus. "Ainult nii on võimalik saavutada tervishoiupõhimõtetel baseeruv apteegikorraldus. Perearstide puhul me ei kujuta ju ette, et nende ettevõtteid kontrolliksid erialavälised inimesed," kirjutas Eesti Apteekrite Liidu esinaine Ülle Rebane.

Kui apteegipidamine muuta apteekrite pärusmaaks, siis on tema hinnangul võimalik tugevdada isiklikku vastutust patsiendi ees ja läbi selle tõsta oluliselt teenuse kvaliteeti. Täna nii mõneski apteegis domineerivad ärihuvid sunnitakse taanduma patsiendi huvide ees.

Kirja põhjuseks oli riigikohtu 09.12.2013 otsus, mis tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks apteekide asutamispiirangud
täna kehtival kuju. Samas märkis riigikohus, et see ei tähenda, et apteegivaldkonda ei peaks reguleerima. Tähtis on aga see, et regulatsioon oleks proportsionaalne ning tagaks ravimite kättesaadavuse üle Eesti.

Peale 1996. aasta muudatust möödunud 17 aasta jooksul on toimunud
aga täpselt see, mille eest EAL toona hoiatas: turul on võimu haaranud
suurfirmad ning nendega seotud apteegiketid.

Nii õiguskantsler, konkurentsiamet kui ka riigikontroll, samuti ka arvukad huvirühmad on EALi sõnul kritiseerinud hulgimüüjate ja apteekide kasvavat integratsiooni jaemüüjatega. See on viinud ebasoovitavalt kõrge turukontsentratsioonini, mis ei soosi konkurentsi turul.

Proviisoritele kuuluvate sõltumatute apteekide arv on kirja kohaselt järjekindlalt kahanenud. EAL kordas hoiatust, et apteekide asutamispiirangu kadumine toob kaasa maa-apteekide sulgemislaine.