„Kaks viimast Volgogradi terroriakti (oktoobris õhkis enesetaputerrorist end bussis – toim) viitab sellele, et olukord Põhja-Kaukaasias on jätkuvalt väga ebastabiilne. See sõda, mis on Tšetšeenias alguse saanud 1994. aastast, tekitab Venemaale jätkuvalt siseriiklikke julgeolekuriske,“ rääkis Mihkelson Delfile.

„Olümpiamängudeni on vähem kui kaks kuud. Venemaa julgeolekuteenistustele on kõige suurem küsimus praegu, kas sellised rünnakud, nagu täna Volgogradis võivad kuidagi ohtu saada mängude toimumise,“ lisas ta.

Mihkelson nentis, et kaasaegsete olümpiamängude ajaloos pole ühedki mängud toimunud nii lähedal reaalsele konfliktikoldele kui nüüd Põhja-Kaukaasias asuvas Sotšis, mistõttu on paratamatult ohutegur olemas. Ligikaudse võrdlusena võib tema hinnangul välja tuua 1988. aasta Souli olümpiamängud, mis toimusid mõnekümne kilomeetri kaugusel teataval määral ebastabiilsest Põhja-Koreast.

„Tõenäoliselt olümpiamängude edasilükkamise või ära jätmise küsimus ei tõstatu. Selleks peaks midagi väga tõsist juhtuma konkreetselt Sotšis. Venemaa on väga huvitatud sellest, et eelolevad mängud mööduksid julgeolekuplaanis ilma vahejuhtumiteta,“ jätkas ta.

Iseloomustades Põhja-Kaukaasia olukorda ning konflikti olemust, võib Mihkelsoni sõnul öelda, et 1990ndatel võisime rääkida suuresti iseseisvumise või autonoomsuse püüdlustest, kuid 2008. aastast on konkreetselt välja kuulutatud Põhja-Kaukaasia emiraadi loomise katse.

„See võitlus on täna toimumas väga suuresti islami lipu all,“ nentis ta.

Venemaa lõunaosas Volgogradi linnas toimus täna rongijaamas plahvatus, milles hukkus vähemalt 14 inimest, kümned said vigastada. Esialgsetel andmetel korraldas plahvatuse enesetaputerrorist.