Järve gümnaasiumi vene keele õpetaja Derbneva võitis mullu rahvusvahelise Puškini-nimelise õpetajate konkursi, auhindu on Venemaalt koju toonud ka tema õpilased. Tänavu pälvis Drebneva vene keelele suurima kasutooja tiitli parima välisriigi vene keele õpetaja konkursil, kus osalesid kõik endised Nõukogude liidu maade esindajad.

Tema sõnul on huvi vene keele vastu kahanenud üldiselt, mitte ainult Eestis,  NSVLi lagunemise ja Venemaa tähtsuse vähenemise tõttu.

Keele julget praktiseerimist peetakse tema arvates Eestis pigem tabuks, mistõttu ei jää keel ka hästi külge. "Muidugi aitab suhtlemine ses keeles kõige rohkem. Koolist saab mingi aluse – grammatika ja minimaalse sõnavara -, aga kui suhtlust selles keeles, mida õpid, pole, ei hakka sa keelt valdama. Keelt peab praktiseerima. Meil peetakse seda millegipärast häbiväärseks," imestas ta.

Ida-Virumaa eestlased ei peaks muretsema ka vene keele domineerimise pärast. "Vahest kuuleb vene keelt liiga palju, aga – seda ei kuulata ja nad isegi ei saa aru, millest räägitakse. Muidu oleks nii, et kõik, kes lõpetavad Järve gümnaasiumi, valdavad suurepäraselt vene keelt. Seda ei ole," tõdes Derbneva.

Küsimusele, kas Derbneva tunnetab, et Venemaa võib keele propageerimist endistes liidumaades propagandistlikult ära kasutada, vastas ta eitavalt. "Näen selles vähe poliitikat ja palju kasu endale ja eelkõige oma õpilastele. Mulle tundub, et minu kui õpetaja roll pole ehitada müüre eestlaste ja venelaste vahele, vaid neid hoopistükkis lammutada. Kui õpilane puutub kuidagi Vene kultuuri ja maaga kokku, kui talle avaneb võimalus sinna sõita, vaadata Moskvat või Peterburi, ei suhtu ta enam vahest sellise ettevaatlikkusega kõigesse Vene-teemalisse," selgitas ta.

Derbneva ütles, et poliitiliste küsimustega ta oma tunnis ei tegele, küll aga huvitab tema õpilasi II maailmasõda või Napoleoni sõjakäigud. "Putinist ei räägi," nentis ta.