Meie esindusorganitesse kandideeritakse enamasti valimisnimekirjades. Otsuste langetamine käib sageli ainuisikuliselt. Lähenemine võib juriidiliselt isegi korrektne olla, kuid eetilisest ja moraalsest aspektist vaadates on tegemist katastroofiga.

Volikogudes ja ka Riigikogus võiksid otsustusnuppudele vajutada ainult need, keda on õnnistatud isikumandaadiga. Ülejäänutel tuleks arvestada valimisnimekirjas kandideerinute enamuse tahtega. Muutus lähenemises lisaks ühiskonnakorraldusse demokraatiat. Valija pole tuvastatav. Tema tahte järgimisele viitamine on demagoogia, mille taha annab peita isiklikku kasuahnust.

Eesti valimissüsteemi lombakus ja ühiskonnas vohav poliitiline kultuuritus on tekitanud olukorra, kus omavalitsustes aetakse omi asju, salatsetakse ja hämatakse. Valimiseelsel perioodil jagatakse katteta lubadusi, valimistejärgsel perioodil panustatakse vallaelanike raha ning ametite ja positsioonide jagamisele, suurema tüki krahmamisele.

Et mitte jääda üldsõnaliseks, toon näite koduvallast. Kohila valla SDE valimisnimekirjas kandideeris viimastel valimistel paarkümmend inimest. Oli parteituid ja parteilasi. Valituks osutusid õiged ja nimekirjas hästi positsioneeritud kandidaadid, kes paraku ei kogunud isegi kahepeale kokku isikumandaadi jagu hääli. Volikogusse pääseti valimisnimekirjas kandideerinute kogutud häältega. Suurima häältesaagi kogus vallas IRL-i valimisnimekiri. Koalitsiooni polnud vaja moodustada, kuid seda tehti. Arvatavasti seetõttu, et siis annab viidata valitsemise laiapõhjalisusele ja vastutust hajutada. Koalitsiooni kaasati üks Keskerakonna nimekirjas kandideerinu ja kaks SDE valimisnimekirjas kandideerinut.

Poleks hullu, kui jätta arvestamata asjaolu, et koalitsioonipartnerid vastandusid IRL-i aetavale diktaatorlikule asjaajamisele. Kandideerinute arvamust ei küsitud. Sobimatu tehingu pärliks oli aga see, et Kohila SDE valimisnimekirjas kandideerinu ja 36 häält kogunu unistustus teostus - keskharidusega külarahvamaja töötajast sai vallalehe toimetaja. Koalitsioonita poleks see olnud mõeldav, kuna tavainimestele seatakse sellise ameti saamiseks ranged nõuded.

Eesti valimissüsteem ja esindamise reeglistik vajaks hädasti muutmist. Kandideerimisel peavad olema kõikidel kandidaatidel võrdsed võimalused. Valitsema peab selgus esindamise põhimõtetes. Esindusorganites ei tohiks olla kohta isiklikul kasuahnusel. Esindatakse teisi, mitte ennast ja oma kamraade.