PISA testi tulemused kinnitasid haridustaseme erinevust linnas ja maal
Suurlinnakoolide matemaatikatulemus oli näiteks 534 punkti, mis on kõrgem kui väikelinnakoolide 518 ja maakoolide 509 punkti.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul ongi kõige olulisem haridusvõrdsuse küsimus.
„Suurtes linnades on paremad tulemused, aga ühe linna sees on erinevused veelgi suuremad. Meie koolidevahelised erinevused on lubamatult suured,“ tunnistas minister, kelle sõnul on Tallinnas kuni 120 punkti erinevaid tulemusi. Seda on ministri sõnul võimalik 3-5 aastaga ületada.
„Kui koolide erinevused oleks väiksemad, saaksime veelgi parema PISA testi tulemuse,“ avaldas misniter lootust. „Nõrkade järeleaitamises oleme me kõige paremad, aga tippusid võiks olla rohkem.“
Kool ei võimenda sotsiaalseid erinevusi
Kuigi erinevused on, tundis Aaviksoo heameelt, et Eesti haridussüsteem ei võimenda sotsiaalseid erinevusi, vaid vähendab. „Eesti kool on leevendanud nende laste olukorda, kus kodu ei toeta haridust,“ sõnas Aaviksoo.
Selle tõestuseks on, et rohkem kui kolmandik madala sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastest kuuluvad oma teadmiste poolest parimate õpilaste hulka. Seejuures on madala sotsiaalse taustaga poiste ja tüdrukute edukus sarnane.
Murekohad ja väljakutsed
PISA testis on üks õppeaasta võrdsustatud 39 punktiga. Seega näitab poiste 44 punkti võrra madalam tase lugemises enam kui õppeaasta pikkus mahajäämust tüdrukutest. See trend kehtib küll üle maailma, kuid eeskuju saab võtta näiteks Koreast, kus vahe poiste ja tüdrukute lugemisoskusel on vaid 11 punkti.
Kuigi lõhe on vähenenud, on vene õppkeelega koolide õpilased rohkem kui ühe õppeaasta jagu on maha jäänud eesti koolide õpilastest. Lugemises oli eesti õppekeelega koolide õpilaste tulemus 44, matemaatikas 31 ja loodusteadustes 35 punkti kõrgem.
Eesti õpetajate head tööd vähemvõimekate lastega näitab see, et Eesti õpilaste hulgas on kõige vähem neid, kes on suhteliselt madalal saavutustasemel. Enamik meie õpilasi saavutab vähemalt baastaseme. Lugemises on neid üle 90 protsendi, matemaatikas ligi 90 protsenti ja loodusteadustes koguni 95 protsenti.
