Eesti ühiskonnateadlane Londonis: Cameroni meetmed meenutavad pigem hüsteerilist ülereageerimist migratsiooni küsimusele
Hetkel Londonis õigusteaduste doktorantuuris õppiv Maris Kask on seisukohal, et Ühendkuningriigi peaministri David Cameroni uued ja karmimad sisserändajate-vastased meetmed põhinevad vassimisel.
Nimelt püüab Cameron läbi suruda meetmeid, mis raskendaks oluliselt sisserändajate eluolu Suurbritannias. Näiteks ei saaks uued saabujad Euroopa Liidust enam esimese kolme kuu jooksul töötutoetust ja need, keda tabatakse tänaval kerjamast, võidakse kodumaale tagasi saata. Samuti neljakordistatakse välismaalasi palkavate ettevõtjate maksumäära juhul, kui nad ei maksa miinimumpalka.
Eriti räägitakse just bulgaarlaste ja rumeenlaste sisserände plahvatuslikust kasvust. Kui Bulgaaria ja Rumeenia euroliiduga ühinesid, seadis Suurbritannia piirangud töötajate sisserändele, mis järgmisel aastal aeguvad, seletas Kask. "Seoses sellega on esinenud mitmeid avaldusi meedias, mille eesmärk on olnud kultiveerida tihtipeale alusetuid hirme," sõnas ta.
Tema hinnangul võivad hirmupoliitika põhjused peituda olukorras, mis tekkis 2004. aastal euroliidu ulatusliku laienemise järel, mil liitusid 10 riiki ühes Eesti ja Poolaga. Toona ennustas leiboristide valitsus, kes töötajate rändele piirangut ei seadnud, et laienemise tagajärjel saabub Suurbritanniasse tööle 200,000 poolakat. "Tegelikkuses oli saabuvate poola tööliste arv aga pea kümnekordne. Selline asjade käik on andnud suurepärase võimaluse immigratsiooni-teemalisteks spekulatsioonideks, mis on veelgi lihtsamad tõusetuma viimase majanduslanguse järel," seletas Kask.
Hirmudega manipuleerimine
Kase sõnul on hirmu külvamine Cameroni sihilik manipuleerimine. Ta kinnitas, et tegelikult toimib näiteks Londoni multikultuurne keskkond suurepäraselt, igapäevaelus puuduvad sisepinged ja inimesed võtavad nii-öelda kirjut seltskonda iseenesestmõistetavalt.
"Pigem tekitavad pingeid sellised meetmed nagu Cameron hetkel praktiseerib, manipuleerides sihilikult nii statistika kui ka üldise avaliku arvamusega. Näiteks ei ole avalikustatud tegelikku sisserändajate arvu, EL kodanike osakaalu nendest ega ka seda, kes ja kui palju tegelikult üritavad sotsiaaltoetuste süsteemi ära kasutada ning petta," toonitas Kask.
EL pole rahul
Euroopa komisjon leiab aga, et tööjõu vaba liikumine on üks liidu suuremaid saavutusi ja nende sammudega riskib Suubritannia sellega, et muutub euroliidu mõistes "kurjaks" riigiks. Teravat kriitikat ei ole Cameron saanud mitte üksnes ülejäänud euroliidult, vaid ka siseriiklikult. "Avalikkuse toetus pole olnud läbiv, peaministrile heidetakse ette riigi kuvandi kahjustamist rahvusvahelises suhtluses, kuna meetmed kannavad endas sõnumit: EL liikmesriikide kodanikud ei ole meil teretulnud," rääkis ta ja lisas, et selline retoorika pole vastavuses EL-i põhiväärtustega.
Kasele endale meenutavad seadusparandused pigem hüsteerilist üleraegeerimist migratsiooni teemadele. "Kuigi sisserändajate arv on suurenenud, ei ole antud meetmed kindlasti võimalus sisserännet vähendada või hoopiski peatada - mitte kusagil pole säärased meetmed andnud oodatud tulemusi, vaid pigem vastupidi," leidis ta.
"Selline lähenemine immigratsiooni küsimustele tekitab vaid asjatuid pingeid ning aitab kaasa luua olukorrale, kus avalik arusaam vaid kaugeneb tegelikkusest ja loob uusi ning kultiveerib juba olemasolevaid asjatuid hirme elanikkonna seas," tõdes Kask.
