Riia kaubanduskeskuse müüja: turvamehed ütlesid enne varingut, et kõik on korras
Riia Maxima kaupluse katusevaringu otsene pealtnägija oli ühe teise samas hoones olnud poe müüja. Tal õnnestus surmasuust pääseda vaid õnneliku juhuse tõttu: laetala kukkus temast vaid paari meetri kaugusele.
„Sel päeval olin ma nagu tavaliselt oma töökohal. Alguses oli kõik vaikne ja rahulik, aga juba pärast lõunat hakkas tööle signalisatsioon,“ ütles Läti Delfile Anna (nimi muudetud).
Anna sõnul hakkas sireen tööle mitu korda järjest ja üürgas paar tundi. Alguses sellele reageeriti, aga kui turvamehed kinnitasid inimestele, et midagi hirmsat ei toimu, rahunesid ka müüjad ja kassapidajad.
„Teate, ma töötasin selles kaubanduskeskuses umbes üheksa kuud. Ja ma pean teile ütlema, et signalisatsioon hakkas seal tööle üsna tihti. Eelmisel neljapäeval kõlas sireen aga liiga kaua, lisaks sellele hakati pärast seda kolmes keeles hoiatussõnumit lugema. Mis veel on kummaline: sellel päeval oli poes jahe, selline tunne, nagu oleks konditsioneer täiel võimsusel tööle pandud ja puhub õhku... Ma kordan: turvamehed ütlesid meile, et kõik on korras ja muretsemiseks põhjust ei ole. Neist, kes pärast sireene väljusid, nägin ainult ühte töötajad optikapoest. Ülejäänud, nii palju, kui ma mäletan, jäid oma kohtadele,“ rääkis Anna.
Kell 17.50 kustus selles osas kaubanduskeskusest, kus asus Maxima, valgus.
„Ma vaatasin üles ja mind haaras õudus: minu poole lendas laepaneel, see sõitis sõna otseses mõttes ühest nurgast teise. Siis kukkus otse minu kõrvale tala. Pärast seda mürinat saabus äkki vaikus. Ma nägin rusuhunniku all verd ja hakkasin õudusega oma ülemustele helistama. Miks ülemustele? Ma ei tea, olin tardumuses. Mul kästi kiiresti hoonest lahkuda. Kui suundusin läbipääsu poole, kohtasin üht turvameest. Selleks ajaks hakkasid poe juurde juba saabuma päästjad,“ rääkis Anna.
„Ma läksin rusude vahelt tänavale. Esimene, mida nägin, oli murest hullunud mees, kes rabeles turvameestega ja palus, et ta lastaks poodi, sest sinna rusude alla jäi tema naine. See oli kõige kohutavam päev minu elus,“ rääkis naine.
Anna ütles veel, et mõni aeg tagasi tuli tema juurde poodi kaks meest kiivritega, ilmselt ehitajad või insenerid, kes vaatasid ühes nurgas lage, märkasid midagi ja tegid fotosid. „Raske öelda, mida nad sealt leidsid. Aga selline juhtum oli,“ rääkis Anna.
