Jākobsons on veendunud, et riikliku ehitusinspektsiooni likvideerimine oli poliitiline otsus. Endise majandusministri Kamparsi majanduslike põhjendustega selle sammu astumiseks ei ole Jākobsons kursis, vahendab Läti Delfi.

„See ei tähenda seda, et kui inspektsioon praegu töötaks, ei oleks tragöödiat juhtunud. Ehitusinspektsioon on täiendav võimalus sõeluda välja puudujäägid ja vead, mis võivad ehitusel ette tulla,“ ütles Jākobsons.

Jākobsons tõi välja ka katastroofi neli võimalikku põhjust. Esiteks, võib rääkida ebakvaliteetsest projektist, teiseks, ehitajate võimalikust kõrvalekaldumisest neile antud ülesannetest, see tähendab ehitusvigadest, kolmandaks, ehitusmaterjalide mittevastavusest nõutavatele kvaliteedistandarditele ja neljandaks, reeglite rikkumisest hoone ekspluateerimisel.

Läti Delfi teatel likvideeriti riiklik ehitusinspektsioon, mis teostas järelevalvet Läti ehitusobjektidel, 2009. aastal. Selle otsuse kinnitasid peaminister Valdis Dombrovskis ja majandusminister Artis Kampars. 2011. aastal tehti katse inspektsioon taastada, kuid võimud ei kiitnud seda algatust heaks.

Ehitusinspektsiooni funktsioonid anti üle ühiskondlike teenuste reguleerimise komisjonile, tarbijakaitsekeskusele, siseministeeriumile ja omavalitsuste ehitusinspektoritele.

2011. aastal nentis keskkonna- ja regionaalarengu minister Raimonds Vējonis, et see reform ei ole ennast õigustanud, sest omavalitsuste ehitusinspektorid viivad läbi 70 protsenti vähem kontrolle, kui seda tegid riikliku ehitusinspektsiooni töötajad. Ministeerium esitas seimile seaduseparandused, mis oleksid riikliku ehitusinspektsiooni taastanud, kuid need ei leidnud toetust.

2011. aastal rääkisid paljud selle ala eksperdid, et riikliku ehitusinspektsiooni likvideerimine tõi rohkem kahju kui kasu. Majandusministeeriumist selgitati, et omavalitsused peavad tugevdama kontrolli ehitusobjektide üle.