Riigikontrolli hüpoteetiline arvutuskäik: riik peab tõstma pensionile mineku iga või langetama pensioni suurust
Selle mehhanismi tingimustes tuleks kokkuleppele jõuda võimalikult vara, et seda rakendada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus.
Kui automaatseid kohandamismehhanisme peetakse Eestile ebasobivaiks, siis võiks otsustada tõsta pensioniiga ka pärast 2026. aastat samas tempos kui aastatel 2017–2026. Selle tulemusena tõuseks pensioniiga 70. eluaastani aastaks 2051, märgitakse riigikontrolli täna avaldatud aastaraportis.
Pensionikindlustuse tasakaalu viimiseks aastaks 2035 peaks pensioniea tõus jätkuma pidevalt ka pärast 2026. aastat, jõudes 2035. aastaks 66 ja 2060. aastaks 69,25 aasta tasemele. See aga eeldab, et riik loobub eriskeemidest, mis võimaldavad inimestel väljuda tööturult enne, kui pensioniiga käes.
Pensionikindlustus on eelarvele üha suurnevaks koormaks
Riigikontroll kritiseerib, et riik on hoidunud tegemast vajalikke otsuseid, millega tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus.
"Praeguse seisuga kokku lepitud pensioniea tõus jõuab lõpule 2026. aastal ning edasisi muudatusi on kavas analüüsida 2019. aastal," märgitakse aastaraportis. "See võib tähendada liiga lühikest ettevalmistusaega rahvastiku jaoks ning suutmatust kohandada süsteemi sujuvalt demograafiliste muudatustega."
Siiani pole põhjalikult kaalutud automaatse kohandamismehhanismi rakendamist, mis võimaldaks leida pikaajalisi lahendusi. Samuti pole veel reformitud töövõimetuskindlustust ega üle vaadatud teisi eri liiki pensionide maksmise põhjendatust.
Riigikontrolli hinnangul lükkab selline olukord pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse saavutamise kaugele tulevikku ning seni on riikliku pensionikindlustuse puudujääk riigieelarvele märkimisväärseks ja üha suurevaks koormaks.
Pensionisüsteem jätkusuutlikkuse saavutamine eeldab terviklikku reformi ja pikaajalist plaani. Peale süsteemi eri osade reformimise tuleks võimalikult vara kokku leppida automaatse kohandamismehhanismi rakendamise ajas ja tingimustes või senises tempos pensioniea tõstmises.
"Ilma muudatusi tegemata jääb pensionikindlustus aastakümneteks puudujääki, halvendades eelarvepositsiooni ning piirates riigi võimalusi investeerida teistesse valdkondadesse," nendib riigikontroll.
Praegune süsteem ei ole jätkusuutlik
Pensionisüsteemi peetakse jätkusuutlikuks juhul, kui riikliku pensionikindlustuse kulud ja tulud on tasakaalus ning pensionid on adekvaatsed ehk tagavad mõistliku elatustaseme säilitamise. Praegune süsteem neid tingimusi täita ei suuda, tõdes riigikontroll.
Pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks muutmiseks peaks riik vähendama kulusid või suurendama tulusid. Riigi pensionikulusid on võimalik vähendada, kui tõsta pensionile mineku iga, langetada pensioni suurust või lõpetada riigieelarvest osa pensioniliikide maksmine. Tulude suurendamine eeldaks eelkõige maksukoormuse tõstmist.
Sellise arvutuskäigu puhul on riigikontrolli teatel tegu pensionikassa puudujäägi suurust illustreeriva summalise hüpoteetilise arvutuskäiguga, mille kohta riigikontroll ütleb, et see ei ole vastuvõetav.
Lahenduseks võiks olla ka penisoni vähendamine
Arvestades pensionikindlustuse puudujäägi ulatust, ei ole seda võimalik katta vaid süsteemi ühe teguri muutmise teel. Seetõttu on vaja üle vaadata kõik pensionisüsteemi osad.
Oma aastaraportis toob riigikontroll näiteks kui viia 2013. aastal riiklik pensionikindlustus tasakaalu, siis peaks keskmist vanaduspensioni vähendama 312 eurolt 200 euroni.
Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüs näitab, et kui rakendada maksude suurendamist, peaks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (praegu 20 protsenti) kasvama ligikaudu 10 protsendi võrra.
Riigikontroll tõdeb samas, et ilmselt ei ole kumbki variant ühiskonnale vastuvõetav. Pensionide vähendamine raskendaks oluliselt pensionäride toimetulekut. Mainitud ulatuses maksutõus suurendaks aga oluliselt tööjõu maksukoormust, mis on juba praegu Euroopa Liidu keskmisel tasemel.
