Ergma riigikontrolörile: mis saab siis, kui euroraha saab otsa?

Riigikogu esimees Ene Ergma võttis täna riigikontrolörilt Alar Kariselt vastu riigikontrolli aastaaruande ja arutas selle läbivat probleemi – vähest riigi arengu tervikuna käsitlemist.

"Me peame küsima, mis saab siis, kui eurorahad saavad otsa. Peame küsima, miks meil ei jätku haritud inimesi, kas ülikooliharidust antakse õigetes proportsioonides või kas riigihangetega saaks paremat taristut luua," ütles Ergma riigikontrolli aastaaruannet vastu võttes.

Riigikontrolör Karis ütles, et ei saa pikalt mööda vaadata riigi kui terviku käsitlemisest, sest valdkondade eraldi arendamine ei vii edasi.

Karise sõnul on raha alati oluline teema ja riigikontroll püüab käsitleda lähiaastatest kaugemat tulevikku, mil seniste tingimuste jätkudes on näha riigieelarve nii-öelda vaba raha osakaaluks vaid 20 protsenti.

Riigikogu esimees ja riigikontrolör käsitlesid veel seadusloome kvaliteedi küsimusi ning haldusreformi ja riiklike arengukavade teemasid.

Riigikontrolör esitab igal aastal riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal.

Riigikontrolli analüütilist raportit tutvustab riigikontrolör riigikogu täiskogu istungil kolmapäeval, esinedes kõnega ja vastates parlamendiliikmete küsimustele, teatas riigikogu pressiteenistus.