Praegu õpetatakse koolides enamjaolt lääneriikide keeli (saksa, inglise, prantsuse) ning vene keel on õppekavades eelkõige sellepärast, et Venemaa on meie suur naaber. Vene keele õppimine on kasulik, nagu ka kõikide teiste keelte õppimine, sest mida rohkem keeli meie inimesed tunnevad, seda parem.

Nüüd tuleks aga vaadata praegusest pisut kaugemale. Nii maailma majanduses kui ka poliitikas on jõujooned muutumas. Hiina saab üha rohkem sõnaõigust juurde ning hiinlased võivad tõusta uueks superjõuks USA kõrvale, kui mitte ette. Lisaks Hiinale on üha suuremat mõjuvõimu haaramas veel sellised arenevad riigid nagu Brasiilia ja India. Ei tasuks muidugi unustada, et ka Venemaa on arvestatav jõud maailma majanduses.

Hiina rahvaarv moodustab 1,35 miljardiga ligi 20 protsenti kogu maailma rahvastikust. Kuigi praegu on hiinlaste elatustase madal, ei ole tulevikus välistatud, et maailma suurimaid firmasid juhivad näiteks Hiinast pärit inimesed, või et meie enda ülemus on hiinlane.

Praeguseks on kommunistlik Hiina tasapisi muutunud välismaailmale üha avatumaks ja seda tänu majanduskasvule. Tulevikus võib Hiina turg muutuda küllaltki oluliseks. Juba praegu on esimesed Eesti firmad sinna eksportimas.

Noorte haridus peab võimaldama neil tulevikus elus läbi lüüa. Aastaid on koolides õpetatud lääneriikide keeli, kuid nüüd võiks mõelda ka hiina keele õpetamise peale.