Valimiste usaldusväärsus oleneb niikuinii ainult korraldajate aususest – e või mitte e
"Ei näe probleemi niivõrd turvalisuses, kuivõrd usalduses süsteemi vastu. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes.
Kui kadus usaldus võimulolijate vastu, kadus ka usaldus e-hääletuse vastu. Siin on otsene seos. Kui üks päev osutute ka olema sellel pool, kes parajasti võimul pole, siis mõistate kohe, miks e-hääletus pole usaldusväärne.
Võimatu on seletada ära, et selline tarkvaraline süsteem, mida jagab vaid IT-spets, on usaldusväärne. Võimatu seletada võhikule. Just siin ongi suurim erinevus paberil hääletamise ja e-hääletuse vahel. Ja ilmselt just seetõttu seda e-hääletust ka mujal ilmas nii vähe kasutatakse, aga mitte seetõttu, et seal ei osataks seda sama teha," arvab üks lugeja.
"Arvan, et lihtsam on sundida kellegi poolt hääletama näiteks hooldekodus või sõjaväeosas, kui panna arvuti nina ette ja seista ähvardavalt kõrval. Ka sedelite tahtlik ärapoetamine või rikkumine pole väga raske, nagu ei ole veebipõhine haiguslugu avalikum kui registratuuri paberkaust, kuhu saab piiluda jälgi jätmata," nendib teine.
"Küsida Eesti IT-spetsialistide käest e-valimise turvalisuse kohta on sama, kui küsida Teise maailmasõja aegse saksa matemaatiku käest Enigma turvalisuse kohta. Kummalgi juhul pole vastust raske ette ennustada. Ometi kerkisid ameeriklastel saarte peale hiiglaslikud, mitmesajameetrised antennivõred. Arenes arvutitööstus, või õigemini sai sõja ajal jalad alla. Ja mitte ilmaasjata," meenutab kolmas.
"Kuidas üks tavakodanik saab sellist hinnangut üldse anda? Keegi ei saa ju kokkulöömise protseduuri juures olla. Kuidas üldse saab niimoodi küsida? Nii ühe kui teise variandi puhul on ainus lootus protseduuri läbiviijate ausus ja äraostmatus," kinnitab neljas.
