Riigikontroll: riigil puudub haridusinvesteeringute osas kindel siht, raha jaotati põhimõttel "kõigile midagi"
Auditi tulemustest järeldati, et riik ei tea täpselt, kui palju koole vaja on ning riigigümnaasiumide moodustamisel valitseb ebaselgus. Samuti pole teada, kui paljud erivajadustega lapsed tavakoolides peaksid õppima, mistõttu pole otstarbekaid investeeringuid tehtud. Samas ei pruugi kõigisse kutseõppeasutustesse õpilasi jätkuda.
Auditis toodi välja see, et puudub ülevaade haridusasutuste kinnisvara hulgast ja vajadusest, kuna registrites olevad andmed haridusasutuste hoonete kohta ei ole alati õiged ning nende pinnavajaduse väljaselgitamine alles käib. Õppetööks olemasolevat pinda on kohati lausa liiga palju.
Etteheide oli ka investeeringute killustatus, sest raha jaotati kõigile natuke ja investeerimiskriteeriume oli liiga palju. Samas ei suudetud paljusid pooleliolevaid objekte lõpuni ehitada.
Samuti pole riik piisavalt mõelnud haridusministeeriumi kinnisvara korrashoiukuludele ning vähe on tähelepanu pööratud energiasäästlikkusele, lisaks on otsustamata see, kas ja millises ulatuses hakkab haridusasutuste kinnisvara omama RKAS.
Auditi eesmärk oli hinnata, kas haridusinvesteeringute planeerimine on süstemaatiline ja läbipaistev, kas see on säästlik ja tõhus ning kas pikemas perspektiivis on loodud head eeldused haridusasutuste taristu korrashoiu tagamiseks. Audit hõlmas perioodil 2007–2013 riigile kuuluvate üldharidus- ja kutseõppeasutuste hoonetesse ning seadmetesse tehtud investeeringute juhtimise korraldust. Kohalike omavalitsuse õppeasutusi ei vaadeldud.
