Verhelst suri esmaspäeval sõprade keskel Brüsseli haiglas, olles enne suremiseks abi palunud, vahendab AFP.

„Ta suri täielikus rahus,“ ütles dr Wim Distlemans, kes ütles Belgia ajalehele Het Laatste Nieuws, et Verhelst sai loa eutanaasiaks, sest arstid võisid selgelt öelda, et tal olid talumatud psühholoogilised kannatused.

Nathan sündis Nancyna perekonda, kus oli juba kolm poissi, ning vanemad tõukasid ta eemale, sest olid tahtnud veel üht poega.

Verhelstile tehti aastatel 2009-2012 kolm soovahetusoperatsiooni, kuid ta polnud oma kehaga endiselt rahul ning ütles, et tal on endiselt rinnad ja peenis on ebaõnnestunud.

„Kui ma ennast esimest korda peeglist nägin, tundsin ma tülgastust oma uue keha vastu,“ ütles Verhelst. „Mul oli rõõmsaid hetki, kuid lõpuks kaldus kaalukauss valele poole.“

Belgia riikliku eutanaasiakomitee liige Jacqueline Herremans ütles telekanalile RTL, et Verhelsti uuris kaks arsti, kelle hulgas oli psühhiaater, et teha kindlaks, kas ta ei kannata ajutise depressiooni all.

Kui 2004. aastal rakendati Belgias eutanaasiat psühholoogilistel põhjustel vaid kuuel korral, siis 2011. aastal oli selliseid juhtumeid 33 ja eelmisel aastal juba 52.

Eutanaasia on praegu legaliseeritud vaid üle 18-aastaste isikute puhul, kuid Belgia parlament arutab üleskutseid seadustada eutanaasia ka alaealiste puhul, kui neid peetakse võimeliseks selle üle otsustama.

Belgias registreeriti 2012. aastal 1432 eutanaasiajuhtumit, mida oli sellele eelneva aastaga võrreldes 25 protsenti rohkem. Need moodustasid kaks protsenti kõigist surmadest.