"Häid, töökaid ja motiveerituid üliõpilasi võib võib tulla igast koolist, sest Eesti koolisüsteem on veel suhteliselt segregeerimise-vaba," kommenteeris Põder Delfile erinevast koolist tulnud õppurite taset.

Õppejõu sõnul on parema taustaga õpilaste koondumine kindlatesse koolidesse viimase kümne aasta tendents. "Olen üsna veendunud, et ülikoolis ei küsita õpilastelt nende lõpetatud kooli, ega panda stereotüüpselt üliõpilasi mingitesse kategooriatesse. Pigem võib juhtuda, et eliitkoolide lapsed lihtsalt hõivavad magusamad kohad, sest riigieksami tulemuste alusel reastamine lükkab nõrgemad kõrvale," sõnas Põder.

Uuringud on õppejõu sõnul näidanud, et paremad kaaslased mõjutavad haridustulemust. Samuti kipuvad kõrgemalt haritud vanemate lapsed koolis paremini hakkama saama. "Eesti puhul on tihti oluliseks ka perekonna sissetulek, mis võimaldab ka kooliväliseid tegevusi," sõnas Põder.

Põder leiab, et riigieksamite edetabaleid ei peaks avaldama. "Nii võib jääda mulje, et on head ja halvad koolid, mitte hea ja halva hariduspoliitika või juhuse tagajärjed. Haiglaid me veel ei reasta operatsioonide õnnestumise või muu mõõdetava kriteeriumi alusel...," sõnas Põder.