Sven Mikser ütles, et kui ta otsustas Tallinna linnavolikokku kandideerida, siis teie julgustasite teda?

Meil oli juttu jah temaga.

Mikser ei kavatse ju tegelikult linnavolikogusse minna...

Miks ei kavatse, kindlasti läheb, kui valitakse. Absoluutselt kindlasti! Muidugi! Miks ta ei peaks minema?

Ja tuleb riigikogust ära?

Ei, miks? Linnavolikogus olemine ei välista riigikogus olemist.

Teadaolevalt ei saa ju kahes kohas korraga olla?

No siis ta peab tegema selle valiku, aga siis me vaatame, mis siis saab. Sõltub sellest, missugune võimujaotus Tallinnas on. See sõltub ikka valimistulemustest. Muidugi pole mõtet minna tagapinki istuma, olles volikogus väike vähemus, aga see sõltub kõik tulemustest. Küsimus ongi ju selles, et teha võimalikult hea tulemus. Mina ise kaalusin Tartus ju sedasama. Sellepärast me seda rääkisimegi. Praegu Sotsiaaldemokraatlik erakond on sellises seisus, et tasub võidelda ka valimisvõidu eest. Tuleb panna kõik jõud välja.

Teil on see võimalus olemas, kuna teie riigikogu liige ei ole...

Küsimus ei ole selles. Küsimus on selles, missugune on üldse võimalus, et Tallinna võimujaotuses ja edaspidi ka Eesti riigis midagi muutuks. Selleks on vaja ikkagi valimistele kõik jõud välja panna. See ei ole ju isikliku karjääri küsimus.

Mikseril ja kõigil teistel kohaliku omavalitsuse volikogudesse kandideerijatel tuleb ju teha valik, kuhu kuuluda?

Kahtlemata. Ja siis tehaksegi valik sõltuvalt sellest, milline on reaalne töö ja tegutsemise võimalus.

Te olete varem kritiseerinud volikogudesse mitte minevaid inimesi, nimetades neid peibutuspartideks. Kas teie seisukoht on muutunud?

See on ju täiesti erinev asi. Kui me võtame igasugu sportlased ja popartistid jne, siis seal on ju sellega tegemist. Aga kui on tegemist poliitikuga, siis peab vaatama, et tema erakond saaks ikkagi hea tulemuse, siis see on osa poliitiku tööst. Mis puudutab peibutamist, siis peaministri ja ministrite kandideerimine, siin tuleb lõpuks üks ühine otsus vastu võtta. Aga kui sellist ühist otsust ei ole, siis erakonnad konkureerivad võrdsetel alustel. Siin ei ole midagi teha, see ei ole isiku küsimus, see on erakonna küsimus.

Ehk kui kõik teevad niimoodi, siis pole ka sotsiaaldemokraatidel alternatiivi?

Miks me peaksime kinkima hääli konkurentidele? Kindlasti pooldate ka ise võrdseid võimalusi turul? Peibutuspart on puhtalt see, kelle töö ei ole seotud poliitikaga, kes mõtleb, et saab konverteerida oma ärimehe või muu ala populaarsuse... Kui tegemist on ikkagi parteiga, parteijuhiga, partei meeskonnaga, siis lõppkokkuvõttes peab arvestama meeskonna huve.

Te ei mõista hukka kõiki neid riigikogu liikmeid, ministreid ja europarlamendi saadikuid, kes kandideerivad kohalikel valimistel?

Ütlen veelkord, siis tuleb lõpuks vastu võtta ühised mängureeglid. Kui ühiseid mängureegleid ei ole, siis seni ei ole nähtavasti muud, kui tuleb arvestada meeskondade võimekust kokku. Aga kui ühiselt otsustatakse, et niisugust asja ei tehta, nagu selleks ka seadus vastu võeti, siis tuleb kõikidel selliselt käituda. Mina põhimõtteliselt ei oleks selle vastu, kui riigikogu liikmed oleksid ka kohalikes volikogudes. Volikogu töö võidab sellest ja riigikogu võidab sellest, et tal on kontakti tegeliku eluga. Minule absoluutselt ei meeldi, kui inimesed satuvad Toompeale ja muud maailma ei näe. Kohalik volikogu on väga oluline inimestel olevate reaalsete probleemide nägemise võimalus. See on poliitikutele vajalik ja tugevdab ka arutelude sisukust volikogudes. See on kahe otsaga küsimus. Mis puudutab ministreid, siis on muidugi teine asi. Minister ei ole lihtsalt täistööpäevaga, vaid täistöönädalaga ööpäevaringne töö. Minister kahtlemata ei saa ennast jagada. Aga mis puudutab riigikogu liikmeid, siis näeksin, et see oleks mõistlik, kui riigikogu liikmed võiksid olla kohalikus volikogus.

Praegune kord on eluvõõras, nagu praktika näitab?

See on valiku küsimus. Mina olen kogu aeg selle poolt olnud, et sisuliselt võiksid riigikogu liikmed olla ka kohalikes volikogudes.