Krister Paris: Snowdeni juhtum oli Obamale viimane piisk karikasse
ERR-i endine Moskva korrespondent Krister Paris leiab, et USA presidendi Barack Obama otsus mitte kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putinga võib tähendada nn reset-poliitika lõppu.
"Tegemist on Obama poolt märgiliselt väga tugeva sammuga ja ta on selle lahendanud elegantselt. Oleks ta jätnud ära ka G20 kohtumise, karistanuks ta Venemaa pärast ka teisi, praegune otsus on aga selge nö sihitud sanktsioon," rääkis Paris Delfile.
Paris leiab, et Snowdeni juhtum oli Obama ajendites viimane piisk karikasse. "Putini vahepealse "kohusetäitja" Medvedeviga töötas nn reset-poliitika päris edukalt. Suhteliselt probleemideta jõuti kokkulepetele vastastikku huvi pakkuvates küsimustes, näiteks ehk Venemaa territooriumi kasutamine NATO sõjaliste operatsioonide varustamiseks Afganistanis," selgitas Paris.
Putin on Parise hinnangul tagasitulekust saadik rakendanud anti-amerikanismi ning läänevastasuse üldisemalt siseriikliku propagandavankri ette ja kasutanud iga juhust vastuseisu otsimiseks USAga.
"Kui homopropaganda keelustamise seadusega mängiti ennekõike sisepublikule ja läänemaailmal jäi vaid nördinult ahhetades nentida nende ja Kremli väärtussüsteemide erinevust, siis Snowdeni juhtumi puhul riivas Venemaa otseselt ning intensiivselt USA huve. Eriti, kui arvestada, millist diplomaatilist kapitali on USA kulutanud Snowdeni kättesaamiseks," rääkis Paris.
Paris leiab, et Snowdenile varjupaiga andmine oli Venemaa jaoks paljuski sundkäik, sest seda toetas Venemaa avalikkus ning ka traditsioonilised Putini vastased. "Nagu kirjeldasid Kremli ideoloogid, oleks USAle järele andmine tähendanud üksnes seda, et tulevikus arvestatakse Venemaaga veelgi vähem. Seda, et kaalul on kohtumise ärajäämine, võtsid nad kahtlemata arvesse," lisas Paris.
USA ja topeltmoraal
Parise sõnul pole Venemaa seisukohast kohtumise ärajäämises midagi katastroofilist, pigem kinnitab ta Putini loodud kuvandit Ameerikast kui varjamisi Venemaa suhtes vaenulikust maast. "Konkreetsed läbirääkimised poleks sisulist läbimurret niikuinii toonud, pigem olid nad vastastikuse viisakuse märgiks, milleks kujunenud olukorras aga hädavajadus puudub," leiab Paris.
"Külma sõja hinguseks" on tekkinud olukorda Parise arvates liig nimetada, sest Venemaa pole USA silmis enam võrdväärne partner. "Ses plaanis sobib kohtumise ärajätmine kui tugev sõnum enda tõsiseltvõetavusest Kremli imidžiloomisega võib-olla isegi paremini, kui olnuksid plaanipärased ja sisutühja kommünikeega lõppenud läbirääkimised. Ilmselt hakatakse tulevikus aga vaatama tänasele otsusele tagasi kui reset-poliitika lõpule," sõnas Paris.
Paris leiab, et Obama poliitika Moskva suhtes on lähenenud sellele, mida siiani viljelesid vabariiklased. "USA poolt on näha topeltmoraalist ajendatud katset siduda propagandistlikel eesmärkidel ühte punti kaks teemat, millel omavahel vähe ühist. Apartheid seksuaalsättumuse alusel tekitab tülgastust kogu arenenud maailmas. Samavõrra tülgastav on aga ka USA inimjaht mehele, kes paljastas tema liitlaste alatu pealtkuulamise ning võib-olla ka Ameerika enda seaduste jõhkra rikkumise. Obama motiivid mõjuksid ausamalt, kui ta neid kaht teemat lahus hoiaks," lisas Paris.
Täna selgus, et Obama jätab ära kohtumise Putiniga, protestiks "vilepuhuja" Snowdeni skandaali ja Venemaa homovaenulikkuse vastu.
