Välisministeerium: Venemaa avaldus Sinimägede mälestusürituse kohta on pahatahtlik
Välisministeerium märgib kahetsusega, et Venemaa välisministeeriumi avaldus Sinimägede mälestusürituse kohta on pahatahtlik.
Venemaa välisministeerium kritiseeris oma tänases avalduses taaskord teravalt nädalavahetusel Sinimägedes toimunud Teises maailmasõjas langenute mälestusüritust.
Venemaa välisministeeriumi kodulehel avaldatud informatsiooni- ja pressiosakonna asedirektori Maria Zaharova kommentaari kohaselt rikub iga-aastane SS-veteranide kohtumine Eestis räigelt rahvusvahelist õigust, vahendab BNS.
"Meie arvates on vastuvõetamatu pühaduseteotus Eestis toimuvad katsed avaldada austust SS-i timukatele, kes vastavalt Nürnbergi rahvusvahelise sõjatribunali kohtuotsusele vastutavad paljude tapmiste ja metsikuste eest okupeeritud aladel," teatas Zaharova.
Zaharova väljendab oma avalduses ka pahameelt selle üle, et ürituse toimumisele ei ole vajalikku hinnangut andnud Euroopa Liit, mille liige Eesti on.
27. juuli mälestusüritus on Teises maailmasõjas langenute ja kannatanute mälestamine. Eestis on kõigil õigus mälestada sõjas hukkunuid. Teine maailmasõda on inimkonna lähiajaloos üks traagilisemaid sündmusi ja on igati inimlik, et sõjas hukkunuid mälestatakse, seisab Eesti välisministeeriumi avalduses.
Eesti on välisministeeriumi teatel hukka mõistnud kõigi Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide kuriteod. "Me taunime igasuguseid ideoloogilisi manipulatsioone sellel teemal," teatas välisministeerium.
Laupäeval toimus Ida-Virumaal Sinimägedes traditsiooniline 20. Eesti relvagrenaderide SS-diviisi veteranide kokkutulek, mis politsei kinnitusel möödus rahulikult ning vahejuhtumiteta. Kunagisi lahinguid kogunes meenutama umbes 110 inimest.
25. juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel toimunud lahingud on teadaolevalt veriseimad, mis Eesti pinnal kunagi toimunud. Hinnanguliselt ulatusid 1944. aastal Narva rindel peetud lahingute kaotused mõlemal poolel kuni 180 000 inimeseni, kelle seas on ka vähemalt 37 000 langenut.
Sõjategevuses sai kannatada ja hukkus ka ümbruskonnas elanud tsiviilisikud. Lahingud tõid kaasa hävingut kogu piirkonnale.
Eesti ei osalenud Teises maailmasõjas riigina. Nõukogude Liit likvideeris Eesti sõjaväe 1940. aastal. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liit viisid okupeeritud Eestis rahvusvahelise õiguse vastaselt läbi sundmobilisatsiooni.
